Mida pakkida reisikohvrisse?

Jee, mul on kohver tänasega pakitud ja start on kolmapäeva varahommikul. Ma proovisin oma asjad käsipagasikohvrisse mahutada ja enam-vähem mahtusid ka, aga kohvri kaal tuli 2 kg rohkem kui ettenähtud. Õnneks mul on suur kohver ka olemas kodus ja pakkisin asjad ümber ja lisasin mõne asja, sest ruumi on ju rohkem. Ja tegelikult jäi ruumi veel ülegi, mul lihtsalt ei ole rohkem tavaari, mida võtta. Ma loodan, et kõik essential sai pakitud. Minu nimekiri nädalaseks soojamaa reisiks on järgmine:

Telefon

Telefonilaadija

Rahakott sularahaga

Pass

Kamm

Kosmeetika (sh shampoon, palsam, dušigeel, päikesekreem, deodorant, hambapasta)

Hambahari ja svamm

Riided (sh trikoo, öösärk, pesu ja midagi sooja pikkade varukatega, sest sempembris ei ole soojal maal enam 30 kraadi öösel)

Ravimid (lisaks igapäevastele (sh unerohud) valuvaigistid ja ravimid kõhulahtisuse vastu)

Plaastrid

2 raamatut

Jalanõud (sandaalid ja plätud)

Rannarätik (mul on väike iidamast aadamast ajast, kui mu vanatädi käis Floridas ja tõi mulle Florida kaardiga rätiku)

Patsikummid

Rannakott (see on minu käsipagasikott)

Päikeseprillid

Salvrätid (sest ma olen selline ilalõug)

Advertisements

Varsti reisile või jaa

Hello  World. I’ve been missing in action for quite some time… asi on selles, et mu elu on lihtsalt nii igav, et pole midagi postitada ja “pastakast imeda” ma ei oska. Olen nagu orav rattas ainult töötanud ja töötanud, mis on naljakas, sest ma töötan osalise ajaga. Mis ma siis vahepeal teinud olen? Esiteks vahetasin töökohta, lausa 2 korda. Kevadel ma läksin tagasi tööle oma vanasse töökohta, kust ma talvel ära tulin ja nüüd juuli lõpus vahetasin uuesti töö veel vanema töökoha vastu tagasi. Nüüd ma loodan, et sellel töökohal ma püsin kuni järgmise aasta juulini, sest siis on meil kollektiivne puhkus ja see on hea võimalus reisida. Mis ma siis suvel head ka tegin? Mitte midagi. Ma tean, et vahepeal oli mitu nädalat 30-kraadised suve ilmad, aga mina otsustasin nädalavahetusel hoopis shoppama minna. Ahjaa, randa jõudsin ka korra, kui emaga Laulasmaa spaas uuesti käisime. Nimelt me sattusime selle spaas käigu just kuumalaine ajale broneerima nii, et ma sain korra meres ujuda ka ja puha. Selle suve ainukesel kontserdil käisin eile, kui Tabasalus toimub Tabasalu päev. See oli nii suvakas üritus, kus esinesid Teele Viira, Grete Paia, Reket ja Anne Veski, kuigi ma lasin end peale Grete Paiat koju viia. Kinno jõudsin ka korra või paar suve jooksul. Ühel korral käisin Lõvikuningat vaatamas. See nii emotsionaalseks ei kujunenud kui lapsepõlvest mäletan. Aga loomad olid nagu päris, mitte joonistatud.

Ma väga kurb ei ole, et mu suvi nii sündmustevaeseks kujunes, sest algaval sügisel kohe-kohe lähen ma reisile n-ö soojale maale. Ma praegu jälgin ilmateadet ja väga soe seal vist ei ole sel ajal, kui ma septembri keskel sinna lähen, vast 24 kraadi tuleb ära. Aga ma väga palavat ei taha ka. Seekord ma lähen Santorinile, see on teine kord mul seda saart külastada ja seekord ma reisin üksi. Või noh, tegelikult terve grupi eestlastega, aga tegelikult ikkagi üksi ja ma nii põen seda. Kõige rohkem ma kardan, et magan sisse, sest meil on varahommikune lend ja öösel peab juba lennujaama minema. Samuti kuna on Smartlynxi lend, siis kardan lennuviperusi ja lendude hilinemist, sest viimasel ajal on meediasse jõudnud nii palju probleeme Smartlynxiga. Ma kavatsen reisida käsipagasiga, kuigi me võime võtta äraantavat pagasit ka kaasa. Ma lihtsalt tahan käsipagasiga reisida kahel põhjusel: 1) Mul pole nii palju riideid, millega suurt kohvrit täita ja 2) Ma kardan, et mu pagas ei jõua minuga koos Santorinile. Ma tunnen end paremini kui pagas on minuga koos koguaeg, aga ma põen, et ma ei suuda 5 kg piiresse jääda ja siis pean pagasi ikkagi ära andma. Ma leidsin sellise koha nagu minikosmeetika.ee, kust ma siis kuni 100 ml totsikuid tellisin. Lisaks vist ei saa ma käsipagasisse panna raseerijaid. Ma loodan, et kohalikust supermarketist saab neid.

Ühesõnaga ma nii ootan seda reisi. Olen terve suve selle nimel tööd rassinud. Siia ka pilt minu kolme aasta tagusest ühepäevasest Santorini külastusest.

Laulasmaa spa

Nädalavahetusel käisin siis sellises kohas nagu Laulasmaa Spa sünnipäeva tähistamas ja siin on minu review. Take it with a grain of salt, sest see oli minu esimene ööbimisega Spa kogemus, nii et mul ei ole seda eriti millegagi võrrelda. Varem olen käinud ainult päevasel ajal Kalev Spas ja ühes hotellis, mille nime ma enam ei mäleta. Kalev spaga on mul oma kogemust raske võrrelda, sest käisin seal niivõrd ammu. Lisaks olen käinud veel Silja Europe’i (oli vist Silja Euroopa) pardal olevas spaas.

Tuba / hotell ise

Muidu ülimalt ilus ja puhas ning pehmete vooditega, aga madrats liikus koguaeg alt ära ehk siis oli voodi küljest lahti. Meie toa miinuseks oli ka vaade pargile mitte merele ja rõdu puudumine. Hotell ise jättis ka puhta, ilusa, isegi luksusliku mulje, Nii mõnus, et asukoht on ranna ääres, mul hakkas juba tekkima ettekujutus kui mõnus võib seal suvel olla.

Spa osa

Nii mõnus, et Spasse sai hommikumantlis minna, kuid see luksus ei olnud kõigile külastajatele. Need, kes ööbisid odavamas väikses rannamajas, pidid väliriietega spaasse minema. Mulle meeldis, et naised-mehed olid ikkagi eraldi riietusruumides. Basseinide saunade valik oli mitmekesine. Eriti palju oli erinevate temperatuuridega saunu. Ma külastasin aroomisauna, mis oli liiga leige mu jaoks. Ja siis 95 kraadist elektriküttega ja puuküttega leilisauna, Veel hommikul ma käisin ainult 95-kraadises elektriküttega saunas mõnulemas. Basseinid on nii ja naa. Ühelt poolt oleks nagu palju erinevaid basseine. Tavaline ujumisbassein, laste bassein, natuke mullitav massaažibassein ja mingisugune bassein, kus vesi liikus ja sa tiirlesid nagu orbiidil. Aga teiselt poolt oli üks närune mullivann, kuhu mahtus korraga aint 2 inimest ja kus mingi perioodi järel mullitamine lõppes ja see mullivaba periood kestis liiga kaua. Heast mullivannist tundsin mina puudust. Õhtul kui me käisime oli spaas palju inimesi, kõik riidekapid olid hõivatud, aga kuidagi saime me asja ikka nautida ka. Hommikul, kui ma üksi spaas käisin, oli alguses rahvast väga vähe ja ma sain käia, kus tahan. Aa, üks Jaapani vann oli ka saunade sektsioonis, kus vesi oli umbes sama soe nagu kodus vannis.

Restoran

Restoran oli jagatud kaheks, üks oli kallim valgete linadega pool ja teine odavam ja peresõbralikum Cafe Verde. Me valisime viimase. Restoran oli liiga kallis nende väikeste portsjonide kohta, aga see vist on iga korraliku resto probleem. Mul vähe kogemusi pärisrestodes käimisega. Me võtsime igatahes kanapasta ja jäätise. Kanapasta koosnes sellistest spagettidest, mida oli väga keeruline kahvli otsa saada ja ma ajasin veel peale endale. Jäätis oli aga imepisikeste jäätispallidega, paar maasikatükki ja vahukoor, aga kuidagi ma sain kõhu täis. Me sattusime restosse veel eriti heal varajasel tunnil, kui ainult paar lauda oli hõivatud. Pärast kui lahkusime olid kõik lauad täis. Elav muusika oli ka, see ka suur pluss.

 

Alla 1000 euro ma tööle ei tule ehk 3 kuud töötu

Tegelikult ma pole ühelegi tööandjale ligi lähedalegi sellist lauset öelnud, aga mul on küll üks summa millest ma allapoole ei lähe, aga ma jätan selle saladuseks. Aga jah, 3 kuud on tööd otsitud ja ei midagi. Teine pealkiri, mis ma tahtsin panna oli “Võtame ühendust = meil on juba sobiv kandidaat ja see pole sina”. sest nii on. Kui nad pärast vestlust ütlevad, et võtame ühendust, siis tähendab see tavaliselt seda, et ma saan meili, mille pealkiri on “Konkursi tagasiside” ja me kõik teame, mis meili kehas kirjas on. Mul oli siin märtsis üks vestlus, kus personalispetsialist rääkis muga sõbralikult, et räägib juhatajaga ja panevad mind graafikusse. Kui lahkusin, siis ütles, et me kindlasti suhtleme veel jne. Aga tutkit, ma sain talt kirja, et juhataja oli graafikud nii teinud, et nad võtavad ainult poole kohaga töövõtulepinguga abilise juurde, mis siis, et mulle oleks ka need tingimused sobinud.

Üldse käisin ma märtsikuus kolmel vestlusel. Esimene oli märtsi alguses omniva klienditeenindaja kohale. Ma mäletan, et sellel päeval oli imeilus talvepäev, eelmisel päeval oli selle aasta loodame, et viimane lumi maha tulnud ja puud olid kõik lumised ja päike säras taevas. Imeilus talveilm. Aga vestlus oli tavaline, räägiti pikalt ja laialt tööülesannetest. Mulle tundus, et ma meeldisin juhatajale, aga sellele vaatamata ma sain äraütleva kirja. Teine vestlus oli see, millest ma eespool juba rääksin. See oli Apollo klienditeenindaja kohale. Tõesti see naine oli väga sõbralik, me rääkisime pikalt ja laialt raamatutest. Ta küsis, mis tüüpi raamatuid mulle meeldib lugeda ja mis on mu lemmikraamat. See on “Mees, kes teadis ussisõnu” muide. Mängisime ka üht mängu, et olid ülesandekaardid ja ma pidin üht teoreetilist ülesannet lahendama. Kolmas vestlus oli Bauhofi infoleti teenindaja kohale. Ma kandideerisin sinna, sest ma tean, et neil ehitusfirmadel on normaalne palk. Kuskile selveri infoleti ma never-ever ei läheks. Aga never say never. Igatahes see vestlus oli vaid 5 minutit pikk, räägiti lühidalt tööüleannetest ja oligi kõik. Sealt ma pole veel vastust saanud, aga esmaspäeval öeldi, et konkurss veel käib, mis siis, et konkurss pidi 27. märtsil läbi saama.

Küllaltki ühte auku kõik need vestlused mul olnud, aga midagi ei ole teha, tõsisematest kohtadest mulle pole helistatud. Mu praegune plaan on helistada ja kätte saada mu eelmine ülemus ja temalt oma vana töökohta tagasi nuruda ja kui see ei õnnestu, siis end töötukassas kirja panna. Ehk saab sealt kaudu mingit koolitust või midagi.

Kummitused

Ma nägin ükskord siin viimastel päevadel und, et mu vanas lapsepõlvemajas kummitas. Nägin, et uks on lahti, sulgesin silmad ja tegin uuesti lahti ning uks oli kinni. Kui kohalt minema hakkasin, siis kummitus tõmbas mind pluusist ja hoidis kinni. Pärast üritas kummitus mult riideid seljast tõmmata, seda nägid veel ema ja isa. Mina olin siis nii õnnelik, et lõpuks ometi näevad rohkem kui üks inimene sama asja. Sest muidu näevad kummitusi ju ainult ühed inimesed, kes neid kunagi filmilindile ei saa. Siiamaani on kõik kummitusvideod osutunud pettuseks.

Aga kummitustest rääkides, siis minul ei ole isiklikult kogemust ja au olla kohtunud ühegi kummitusega. Mul on küll sõbrannasid, kes on jutustanud ehedaid kummituslugusid. Üks sõbranna ärkas väiksena maamajas üles, olles kaetud telliskividega, mis pärinesid juuresolevast ahjust. Kui ta täiskasvanuna oma kahe sõbrannaga seal maamaja hoovis viibis, kuulsid nad kõik, kuidas keegi hüüab tema nime. Mu teisel sõbrannal oli aga lapsepõlve majas poltergeiste täis. Kui sõbranna õde peeglisse vaatas, siis ta nägi vana naist talle otsa vaatamas. Seal majas juhtus igasugu asju, kõike ma ei mäleta, aga sõbranna vanaemal näiteks tulid seina seest käed, mis hakkasid kägistama. Sõbranna veel seletas, et nägi muljumisjälgi kaelal. Pärast on see maja uutele omanikele ainult õnnetusi toonud. Näiteks läks see pärast remondi tegemist põlema ja praegugi ei elata seal minu teada sees.

Kuidas teil on lood kummitustega? Olete ise kohanud või on rääkida mõni vetd tarretav kummituslugu?