Suveks 100 kilogrammi peale…

…ja ma ei tee nalja. Please note, et see postitus on valminud Fitlapi keskkonna jaoks.

I’m baaa-aack, bitches! 😀 Arvasite, et saite sellest paksmaost lahti, aga vĂ”ta nĂ€pust. Tagasi olen. Uue motivatsioonipuhanguga ja puha. Viimane kord ma kirjutasin siia, et ma ei saa sellega hakkama, et mul ei ole motivatsiooni jne.(Viimane postitus Fitlapis) Samuti ĂŒtlesin, et ĂŒritan omaette pusides kaalu kontrolli alla saada. Guess what, ma ei saanud sellega hakkama. Olin 7 kilo (nĂŒĂŒd juba 1,5 kilo vĂ€hem) raskem kui pool aastat tagasi alustades. Ma sĂ”in ikka fitlapi toite edasi, nt lavashirullid olid vahepeal igapĂ€evaseks lĂ”unaks (ja praegu juurutan ka seda), aga nt suvel ma ei lĂ€inud kordagi pliidi ÀÀrde ega kaalu peale. Ma ei tahtnud lihtsalt endale sĂŒĂŒmekaid tekitada ja sĂ”in lihtsalt, mis kĂ€tte juhtus. Tegelikult suutsin vist enam-vĂ€hem toituda, aga mĂ”nikord olid mul lihtsalt sellised Ă”gimishood, mis andsid kindlasti paar kilo kohe hopsti juurde

Aga nĂŒĂŒd olen ma tagasi ja 2 nĂ€dalat ma olen Fitlapi toitude abil omaette pusinud. KĂŒll liiga vĂ€he sĂŒĂŒes ja kĂŒll liiga palju. Esimese nĂ€dalaga lĂ€ks ilusti 1,5 kilo alla, aga teise nĂ€dala on pigem kaal seisnud, sest ma ei suutnud olla nii korralik, kui plaan oli. Ma olen vĂ”tnud endale suureks eesmĂ€rgiks, et kuna suveks saledaks ei anna minu kaalu juures kuidagi saada, siis 100 kilogrammi ja 30 kehamassiindeksi peale jĂ”uan ma kĂŒll. Minu Ă€ratusmomendiks oli nĂ€iteks ka see, et ma vaatasin TLC pealt neid paksude saateid
noh, neid, mis rÀÀgivad 250-kilostest inimestest ja sain aru, et kui ma midagi ette ei vĂ”ta, siis on see minu tulevik. Sest mingil pĂ”hjusel ma ei suuda ise oma kaalu paigal hoida, rÀÀkimata alla vĂ”tmisest. Ma kardan tegelikult ĂŒldse igasuguseid ĂŒlekaaluliste haiguseid, eriti diabeeti. Aga pĂ”hiline pĂ”hjus, miks ma tahan alla vĂ”tta, on ikkagi see helesinine unistus sellest kehast, mis mul kunagi oli, enne kui ma oma elu tĂŒhimiku tĂ€itmiseks vĂ”i probleemide eitamiseks Ă”gima hakkasin.

Mida ma veel vĂ”iksin rÀÀkida, et see 2000 tĂ€hemĂ€rki tĂ€is saada? (fitlapis saab 2000-tĂ€hemĂ€rgilise postitus eest 1 pĂ€ev kasutusaega) Mu motivatsioon ei ole enam sama, mis kunagi, kui ma palju madalamalt positsioonilt alustasin. Ma mĂ€letan kui paks ma endale siis piltidelt jne tundusin, siis nĂŒĂŒd ma ei ole lasknudki endast pilte teha. Suvisel Norra reisil said kĂ”ik pildid rinnust ĂŒlespoole tehtud. Mu motivatsioon ei ole sama, aga ma tunnen, et enam niimoodi ei saa ja pean pusima. Kui ma ei suuda 100% nii, nagu fitlapi reeglid seda ette nĂ€evad (3,5 toidukorda pĂ€evas, kindel hommikusöök, vabavara, palju vett jne), siis ma pean kuidagi omaette pusides kaalu kontrolli alla saama.

Advertisements

Norra reis + VLOG

NeljapĂ€eval jĂ”udsin tagasi oma Norra reisilt ja ausalt öeldes, kui raha oleks, lĂ€heks kohe tagasi reisile. Nii ei arva mu ema, kellega ma sellel reisil kĂ€isin. KĂ€isime siis Germaloga sellisel reisil. Miks bussireisil siis? SellepĂ€rast, et nii mina kui ka ema oleme liiga vanad, et iseseisvalt reisida. Londonis me kĂ€isime nii ja rohkem ei taha. Ütlen kohe Ă€ra, et ma vist ei taha kunagi ĂŒhegi teise reisibĂŒrooga reisida, sest see reis Germaloga oli laitmatu. Ei oska neile midagi ette heita. KĂ”ik oli nii hĂ€sti korraldatud. Nt hotellid olid alati suurepĂ€rased. Kuigi mĂ”ni vĂ”is olla tĂ€ielik peldik iseenesest, siis vaade oli selline, et omg, oleks tahtnud kohe sisse kolida. Kord oli vaade maalilisele jĂ€rvele, kord vĂ”imsatele mĂ€gedele ja kord-kaks vaatasime seina. See-eest oli hotell sel juhul ise tasemel ja hea asukohaga. Reisil pakuti veel Germalo poolt kohvi ja kĂŒpsiseid ning viimasel pĂ€eval ka veini. Giid oli tasemel. VĂ”ib-olla seletas natuke liiga palju, oleks tahtnud lihtsalt olla vahepeal, aga see on kuidas kellelegi. Tegelikult teenis ta oma palga korralikult vĂ€lja.

Vaade hotellist Voss
Vaade hotellist Fossli
Fotostop suvalises kohas
MÀgedes rohkem kui 1000 m kÔrgusel

Üks asi, mis Norras kohe silma hakkab (peale mĂ€gede), on see, et neil on jube palju tunneleid. Eks ole, mĂ€gedest on vaja kuidagi lĂ€bi saada, aga tunneleid on seal tĂ”esti palju. Eriti Bergeni lĂ€hedal oli neid palju. KĂ”ige pikem tunnel, mis teele jĂ€i ja mis vist ongi kĂ”ige pikem tunnel Norras, oli 24,5 km pikk. Allpool olev pilt ongi tehtud selles tunnelis asuvas ĂŒmberkeeramise kohas. Allpool on ka meie reisi trajektoor. Ülevalt Bergenisse ja alt tagasi Oslosse. Oslos viibisime siis ĂŒhe öö reisi alguses ja ĂŒhe öö reisi lĂ”pus. Reisile jĂ€i ka ĂŒks praamisĂ”it, kust avanesis suurepĂ€rased vaated Norra pikimale fjordile ja mĂ€gedele. Alguses oli ilma tuuline ja pilves ja ma ei saanud hĂ€id pilte ja kehva klipi videosse, aga pĂ€rast paistis pĂ€ike ja allpool tehtud pilt on sellest ajast. Ma vĂ”in neid pilte nĂ€idata, aga tegelikult oli seda ilu vĂ”imatu pildile pĂŒĂŒda. Nagu ka allpool pildil oleva VĂžringfosseni juures tehtud pildid on tegelikult plĂ€ssid, sest seda vĂ”imsust on raske pildile pĂŒĂŒda. SellepĂ€rast peabki ise kohale minema. #VisitNorway

Tunnelis’
Meie reisi trajektoor
Vaade Norra pikimale fjordile
VĂžringfosseni kosk

Mis ma veel oskan sellest reisist rÀÀkida, mida Germalo reisi lehelt lugeda ei saa? See oli meil vist esimene reis, kus meil mingeid erilisi Ă€pardusi ei juhtunud. Hotellides julgesime isegi oma vÀÀrtuslikke asju tuppa jĂ€tta, sest vaevalt keegi seal varastama hakkab, kui on vaja Germaloga hĂ€id suhteid hoida. Mina magasin reisil nagu beebi, sest pĂ€evad olid tĂ”esti vĂ€sitavad. Kahes hotellis ei olnud hotellitoas telekat ja Ă”nneks jalkat ka nendel pĂ€evadel ei olnud, siis saigi varakult magama minna. Aa, allpool on pildid Bergenist. TĂ€helepanelikum mĂ€rkab, et seal on ĂŒks tuntud hotell ja ta ei ole ĂŒldse sellises kuues, nagu me tavaliselt oleme harjunud neid suurlinnades nĂ€gema. Neil lihtsalt ei lubatud Bergenisse oma tavapĂ€rast “pilvelĂ”hkujat” rajada.

Bergeni linn 320 meetri kÔrguselt
Mina ja Bergeni linn taustal
Hansakaupmeeste majad

Ma tegin reisil olles ka vĂ€ikese vlogi. Ma olen alles algaja, nii et vabandage mind. Mul on videoreĆŸiimis millegi pĂ€rast ĂŒlevalgustatud pilt ja ma ise tunnen end kaamera ees ebamugavalt, aga tahtsin reisilt mĂ€lestuseks videot ja teile ka nĂ€idata, kui Ă€ge see reis oli. Tegelikult ma filmisin Oslo hotellist tunduvalt pikema klipi, aga see kuradi Windows Movie Maker ei esitanud seda klippi tĂ€ielikult. Nii et pidin video rĂ€medalt lĂ”petama.

Koolikiusamisest

Ma olen nii kaua Ă€ra olnud, sest ma olen pĂ”hiliselt tööl kĂ€inud. Vahepeal olin nĂ€dal aega töötu, valmistusin pikaks tööta olemise perioodiks, aga ootamatult vedas ja sain kontoritööle. Mida ma ka igatsesin. NĂŒĂŒd ĂŒritan kontorieluga harjuda, kuigi mĂ”tted on eesootaval puhkusereisil. MĂ”nes mĂ”ttes oleks tahtnud kauem töötu olla ja sellisele pakkumisele ei saanud ka Ă€ra öelda.

Tegelikult ma tahtsin hoopis rÀÀkida muul teemal. Lugesin Siberi Rahabossi postitust koolikiusamisest, mida saab lugeda siin, ja tahtsin ka sĂ”na sekka öelda. Mina kogesin koolikiusamist nii pĂ”hikoolis kui ka keskkoolis, kuigi keskkoolis oli see nii subtle, pigem ignoreerimine. Halbu kogemusi on isegi ĂŒlikooliajast. Ma julgen sellest rÀÀkida vist sellepĂ€rast, et need ei ole mulle mingeid tohutu valusaid ĂŒleelamisi pĂ”hjustanud. Minu ajal ei olnud see asi ka nii hull, et oleks tahtnud end Ă€ra tappa vĂ”i kooli tulistama minna. Ei, see on rohkem hellade hingedega Y pĂ”lvkonna teema.

Aga pĂ”hikoolis kiusasid teised klassikaaslased, pigemini poisid ja suuremad poisid teistest klassidest. Loopisin pinaleid ja muid asju, tagusid mu seljakotti, rÀÀkisid mu telefoniga, kui mind ei olnud klassis, pookisid mulle kĂŒlge igast hĂŒĂŒdnimesid. MĂ”ni vĂ”ib öelda, et kiusasid, kuna meeldisin, aga ma ei tea… ma olin selline hĂ€sti pikk tĂŒdruk ja eristusin sellega hallist massist. Kuna ma korvpalli mĂ€ngimise asemel niisama zombina (see oli ĂŒks mu hĂŒĂŒdnimedest nĂ€iteks) ringi tuulasin ja suhelda ei osanud, olin kerge sihtmĂ€rk. Ma ei tea, ma olen osanud terve elu selline olla, kes kedagi kĂŒlmaks ei jĂ€ta. Olgu see positiivses vĂ”i negatiivses vĂ”tmes.

Õpilaste kiusamisest pole mulle mingeid haavu jÀÀnud, seda tegid mingil mÀÀral mu oma tollased sĂ”brannad. Ühe sĂ”brannaga algaski sĂ”prus sellest, et ta loopis kĂ”igepealt mu pinalit ja pĂ€evikut, enne, kui avastas, kui tore ma tegelt olen :D. Siis lĂ€ksime minu juurde barbidega mĂ€ngima ja tĂŒli lĂ€bi. Ei, tegelikult on mulle palju valusamaid mĂ€lestusi jĂ€tnud Ă”petajatepoolsed kiusamised, sest Ă”petajad peaksid olema autoriteedid, tĂ€iskasvanud, kes ei lange kiusliku lapsest bully tasemele. Aga kĂ”ik Ă”petajad ei ole loodud Ă”petajateks. Ühe kĂ”ige valusama okka jĂ€ttis mu hinge mu kehalise kasvatuse Ă”petaja, kes koos mu tollase klassijuhatajaga mul juba algklassides elu pĂ”rguks tegi. KĂ”ik algast ĂŒhest lollakast spordipĂ€evast, kus mingi napakas sĂŒĂŒdistas mind teda jooksurajalt vĂ€ljalĂŒkkamisest. Nagu pĂ€riselt. Seda jĂ€id uskuma nii mu kehalise kasvatus Ă”petaja kui ka klassijuhataja. KĂ”igepealt sĂ”imas kehalise kasvatuse Ă”petaja mul nĂ€o tĂ€is ja siis löödi mind pĂ€ev hiljem kogu klassi ees risti. Mu klassijuhatajale meeldis mind hiljem halvaks eeskujuks teha. Vaadake Liinat, millise rĂ€pase kampsuniga ta ringi kĂ€ib ja vaadake Liinat, kui lolli lause ta praegu ĂŒtles. Kehalise Ă”petajaga olid suhted aga vĂ€ga halvad kooli lĂ”puni, sest ta ei lasknud vĂ€hemalt esimesed aastad mul kindlasti kuidagi juhtunud unustada. Kogu aeg oli mingi Ă”iendamine. Nii palju kui ma kuulnud olen on mĂ”lemad oma veast tĂ€naseks juba ammu aru saanud, aga minu ees pole keegi vabandanud. Kehalise Ă”petaja on tĂ€naseks veel surnud ka…olgu muld talle kerge.

Lisaks oli mul ĂŒlikoolis ĂŒks halb seik ĂŒhe ladina keele Ă”ppejĂ”uga. Ma ei saanud seal tunnis ĂŒhtki ladinakeelset vĂ€ljendit selgeks, sest Ă”petaja oli totaalne vĂ€rdjas. Ta vĂ”ttis ainsana loengus minu ette ja hakkas mind taga kiusama. Ükskord ma kirjutasin rahulikult asju ĂŒles, kui ta tuli mu laua juurde ja ĂŒtles mĂ”nitavalt “Kirjuta jah kĂ”ik ĂŒles” ja itsitas ise pihku. Siuke vastik tegelane. SellepĂ€rast mul ongi autoriteetidega rasked suhted. Mu praegune ĂŒlemus on ka selline kiuslikkuse piiril range inimene ja mul on raske tema tahtele alluda. Vot sellised lood sellesse kenasse kolmapĂ€eva. Aga nagu ma ĂŒtlesin, ma ise seda kiusamist ei pĂ”e. Oli mis oli. Elu on edasi lĂ€inud.

Elust ja olust ning Eurovisioonist

Vaatasin just, et viimane kord, kui ma oma netipÀevikut tÀitsin, oli 5. aprill ja rohkem kui kuu aega on sellest möödunud. Mis ma siis vahepeal teinud olen? Feilide maailmas elanud.

FEIL nr 1. Ma vĂ”tsin endale aprilli keskpaigas vĂ€ikese kassipoja. MĂ”tlesin, et tuleb temast hea sĂ”ber ossule, aga tuli hoopis FEIL 2, aga kĂ”igepealt FEIL 1-st. VĂ”tsin kassipoja, aga suutsin teda elus hoida ainult 2 nĂ€dalat. Nimelt suri ta teadmata pĂ”hjustel 2 nĂ€dalat hiljem minu kĂ€te vahel. Ja siis ma saingi aru, et ma ei taha endale tegelikult teist kassi. Ma olen selle pisikesest nunnupallist suure tĂ€iskasvanud kassi kasvatamise lĂ€bi teinud ja rohkem ma ei taha. Tuhkur…vot see oleks teine lugu 😀

FEIL nr 2 oli see, et instead of Ossule uue sĂ”bra vĂ”tmisele vĂ”tsin ma koju haigusetekitaja ja nĂŒĂŒd on Ossul mitu tervisemuret. KĂŒll on tal sĂŒgelised kĂ”rvas, kĂŒll on tal nahk kĂ€rnas ja kĂŒll on tal köhahood. TĂ€na kĂ€isin loomaarstil ja arve oli 72 euri. Panin selle aga rÔÔmsalt krediitkaardile ja mĂ”tlesin, et oli ikka tĂ€ielik feil see kassipoja vĂ”tmine.

FEIL nr 3. See on siuke pidev feil, et ma suren autoga kogu aeg vÀlja tee peal. Ma ei tea, mis vÀrk on, aga ma ei oska enam pedaale vajutada ja suren igal pool vÀlja. TÀieg feil tunne on, kui valgusfoori taga Àra suren ja terve rodu autosid minu jÀrel ootab, vÔi kui ma peateele keerates vÀlja suren ja teistele takistuseks sinna konutama jÀÀn.

FEIL nr 4. Minu uus töökoht, mis on klienditeenindus. Mitu korda ma olen selle reha peale astunud ja ikka ei Ă”pi, et minu koht pole klienditeeninduses. Minusugune peaks klientidest vĂ”i ĂŒlse inimestest kaugele hoidma

Vot sellised feilid mu elus. Tegelikult ma tahtsin Eurokast ka rÀÀkida. Nimelt minu meelest oli Elina esitus 1. poolfinaalist perfektne ja kogu ĂŒlekanne ka, nii et ma ei saa aru sellest nĂ€mmutamisest, et paha viga siin ja paha viga seal. Ma ei tea, miks eesti tabelis kukkus, ju siis lihtrahvale ikka ei lĂ€he see ooper peale. Ma tean, et mulle meeldivad sel aastal hoopis teised lood. Iisreal, KĂŒpros ja TĆĄehhi, kui mĂ”ned vĂ€lja tuua. KĂŒprose vastu on ĂŒldse raske, sest laulja meenutab Beyoncet ja kogu esitus on sellise poweriga.

Minu Nymeria

Got your attention, huh, GOT fans? 😀 Paljud teavad, et mul on kass ja tĂ€na tahaksingi rÀÀkida enda armsast kassist, kelle nimi kĂŒll pole Nymeria, aga kes on mulle sama armas, kui Nymeria Ariale oli. Minu kass on minu parim sĂ”ber. Ta on maailma kĂ”ige suurem sĂ”ber. Öeldakse, et koerad on inimese suured sĂ”brad, aga mul kĂ€itub kass nagu koer. Esiteks kĂ€ib ta mul kogu aeg kaasas. Kui ma lĂ€hen nt WC-sse, siis ta tuleb mulle sinna jĂ€rele ja viskab ukse juurde pikali mind ootama. Kindlasti on ta mul sabas siis, kui ma kööki lĂ€hen, aga ĂŒks kĂ”ik mida ma kodus teen, tuleb ta huviga jĂ€lgima, mida ma teen. RÀÀkimata sellest, et kui ta muidu ehk jÀÀb oma pessa magama, siis öösel vĂ”i hommikul silmad lahti tehes avastan, et ta on mulle voodisse, jalutsisse vĂ”i peatsisse pugenud.

Minu kass on nunnu ka sellepĂ€rast, et viimasel ajal eriti on ta hakanud oma pead hÔÔruma minu jalgade vastu, mitte sellepĂ€rast, et sĂŒĂŒa saada, vaid sellepĂ€rast, et ma parajasti olen minemas tööle ja ta ei taha, et ma tööle lĂ€hen. See on tal viimase aja komme, sest ainult tema viimase eluaasta olen ma tööl kĂ€inud kuskil kohas. Varem ma tĂ”lkisin kodus ja ta on harjunud, et ma olen koguaeg kodus. NĂŒĂŒd ma kĂ€in aga tĂ€iskohaga tööl ja vaesekene peab nĂŒĂŒd tulevikus veel pikemalt ilma minuta olema, sest ma hakkan 10-12-tunniseid pĂ€evi tegema. Ja kui ma lĂ”puks siis töölt tulen ja vanni lĂ€hen, siis ta kiunub mul ahastavalt vannitoa ukse taga, et anda mĂ€rku, kuidas talle ĂŒldse ei meeldi, et ma terve pĂ€eva Ă€ra olin. Samuti kui ma koju tulen, siis kuulen juba trepikojas, kuidas ta nĂ€ub. Ma ei tea, kuidas ta tunneb mu sammud Ă€ra, aga ta tunneb ja teeb siis kĂ”va kisa. Kas see ei meenuta mitte koera kĂ€itumist?

Loomulikult elab ta vĂ€ga ĂŒle seda, kui ma reisil kĂ€in. Kui ma esimesel reisil kĂ€isin tema elu ajal, siis mu vend kĂ€is teda söötmas ja oli algul ennast Ă€ra peitnud, kuid kuna ta on selline sĂ”ber inimestega, siis varsti ta ilmutas ennast ka pai saamiseks mu vennale. Kui ma koju tulin, siis ma ei saanud yldse magama jÀÀda, sest ta nĂ€ugus terve Ă”htu suure kisaga. Ilmselgelt vĂ€ljendamas tuska minu Ă€ra olekul. Kui ma teist korda reisile lĂ€ksin, siis ta maksis mulle kĂ€tte, situdes ja pissides mulle voodisse. Tegelikult mul jĂ€i vist vannitoa uks kinni Ă€ra minnes, aga ikkagi ta oleks vĂ”inud oma hĂ€dad teha kĂŒhvli peale, kus on mustus, mida ta varem on teinud samalaadses olukorras, aga ei, ta pidi hĂ€da ikka voodisse minema.

PĂ€rast aknast alla kukkumist, mida saab lugeda siin, on ta vĂ€lismaailma suhtes kartlikuks muutunud. Talle meeldib jubedalt aknalaual istuda ja vĂ€lja vaadata, aga kui ma talle trakse peale panema hakkan, siis hakkab mind jubedalt hammustama ja kĂŒĂŒnistama. Ja mida allapoole me 5. korruselt laskume, seda rohkem ta tĂ”siselt ahastavamalt nĂ€uguma hakkab. Kui ta beebi oli, siis ta ei osanud midagi karta ja me kĂ€isime kogu aeg probleemideta Ă”ues, aga nĂŒĂŒd ma pigem ei vii teda Ă”ue.

Mulle meeldib pildistada teda siis, kui ta magab. Ta on nii nunnu, kui ta magab. SellepÀrast on enamik pilte siin postituses just sellises seisundis pildistatud. Eriti armas on, kui lamab kÀpad risti asetatud ja pea kÀppade peal. Aga ok, ma vÔiksin lÔputult rÀÀkida oma armsast ossust ja mida huvitavat ta kÔike teeb, aga see lÀheks lihtsalt liiga pikaks, nii et vaadake hoopis instapilte.