Amy Winehouse – värvikas isiksus, kellele sai saatuslikuks see, et ta kuradi hästi sai aru, mis pasameri elu on

No way panen ma sellele postitusele pealkirjaks “Amy Winehouse’i film” või midagi sellist. Ma panin sellise pealkirja, sest sellise järelduse ma filmi põhjal tegin. Amy*fucking*Winehouse on da LEGEND ja mitte üldse muusika enda pärast, vaid sellepärast, et ta oli nii kuragi äge isiksus.

Ma läksin seda filmi vaatama NULL ootusega, mida ei osanud oodata, treiler oli okei, aga film oli veel parem, Marisa Abelale ma annaks oscari selle rolli eest, aga see on ilmselt ainult minu ja mõne vähese inimese arvamus.

Ma sajaga soovitan seda vaatama minna, see oli lihtsalt super. Ei ajanud nutma, ei olnud masendav. Oli suuremalt jaolt lihtsalt kummardus talle selles osas, et ta ei olnud lihtsalt mingi narkar, kes sai ühe hea plaadiga maha, nagu meedia enne ja pärast surma vahutas. Ta oli kuradi äge inimene. Oleks mul pooltki sellest enesekindlusest kogu maailmale keskmist sõrme näidata.

Teiseks ma tõsiselt sain aru, miks ta jõi. Ta armastas seda Blake’i ja tundis kohutavat tühjust juba enne armumist, pärast seda lõi see veel hullemini välja. Ei huvitanud kuulsus, raha, ainult armastus. I get that. You have no idea, how much I get that, Ames. Amyl oli õigus, elu on nii perses, et ma ka ei saa aru, miks me kõik täis ei laku, et seda unustada. Mul endal pole stressi või murega joomise soolikat, siis lihtsalt ei lähe midagi alla. Aga ma täiega saan aru inimestest, kellel läheb. Pole mingi saladus, et ma ei saa hoopis Roosasid Prille kandvatest inimestest aru.

ÄRKAN VAIKSELT ELLU

Alates sellest, kui ma oma uude koju kolisin, olen elanud kohutavat vaikelu. Olen elanud täielikus mullis, lugenud ja kirjutanud fanfictioneid ja vaadanud vampiiripäevikute undersumi sarju, aga nüüd ma tunnen, et enam ei viitsi ja tahan vaikselt oma unest ja mullist välja saada. See tunne kusjuures on langenud ajale, kus väljas on mitu päeva olnud talvised olud ja täna 23. aprillil on hommikul paks lumevaip maas.

Ma olenud juba midagi ära teinud ka. Eile alustasin varakult elu toa koristamist ja vahepealsete uinakutega sai kõik terve kirjutuslaua üle kuhjanud raamatud lõpuks ära pandud. Uue kohas mul veel riiulit pole, siis nad hängivad pealiselt laua lahtistel riiulitel. Aga ma olen õnnelik, et see lõpuks tehtud sai kassidele meeldib ka, et vähamalt elutoas on kord majas.

Täna hakkan kööki tegema, mul on seal kohutav hunnik paberkotte (Wolti tellimustest), mis on vaja paberi konteinerisse viia. Lisaks prügi välja viimisele tahaks jalutama ka mitte, aga mitte lume sopa sisse, nii et äkki tuleb see tahtmine homseks paigutada. Aga igatahes, mulle tundub, et hakkan jalgu perse alla välja võtma.

Ma panin youtube’i praegu teksti, et ma ei tee seda enam. Lihtsalt mul pole enam sisu, mida filmida. Mu päevad on üdna üksluised, sest see aasta läks raha uue kodule ja nüüd ma elan seal ja kuhugi rahapuudusel minna ei saa. Sellega et endal midagi lubada, on vaja tööle minna, selles et tööle minna, peah olema vaimselr terve. Mida ma ei ole, puhas mõte tööle minekut tekitab paanikat.

Mis vahepeal põnevat on toimunud? No näitaks YOUTUBE pani kinni mu põhikonto (mitte vlogkonto), kus kaudu muusikat tarbisin, kus mul olid meganimekirjad. Ja tegi seda ilma hoiatuseta mingite ülivanade autoriõigustega videote tõttu. Nii et kellel veel mingit fännisisu ülelaetud, siis teate, et youtube isegi hoiata midagi. Mis kõige haigem, nad ei suutnud kontoga seotud automaatset paymenti sulgeda (youtube premium).

Rohkem ei tule midagi märkimisväärset pähe, aga eks ma hoian teid kursis oma igaval elul.

Kaitstud: Lootusetu ja süüdimatu kuju

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

KOLIMISVLOG – ühe kolimise anatoomia

Ma olen end nüüd edukalt tabasallu kolinud ja mul on ikka veel väike kolimispohmell. Kolimispäev kujunes päris väsitavaks, palju asju, mida ma oleks võinud kolijatele suunata kolimiseks, võtsime emaga enda kanda ja lõpuks kui kogu tavar 3 edasi-tagasi sõiduga lõpuks üles neljandale korrusele saime tassitud, olime nii vässud. Ema käis ja tõi mulle siiski midagi natuke süüa, ma ise ei saanud minna, sest telia tehnik otsustas pigem varem kui hiljem kohal olla. Aga neti ja tv ma sain ja kõik korras sellega.

Aga kuidas kõik täpselt juhtus, kuidas seda taavari välja tassiti ja milline mu korter ilma mööblita välja nägi, seda kõike saate mu uuest “ahjusoojast” kolimisvlogist vaadata.

Uus nädala VLOG – Remont valmis ja pakkimine alaku

Selles vlogis ma näitan siis oma uut korterit pärast väikest remonti ja samuti näitan, mis ma suutsin ära teha 3 esimesel pakkimispäeval. Viimast pakkimise päeva kasutan uue vlogi alustamiseks ja too vlog läheb edasi kolimisse ja uues korteri esimeste päevadeni.

Aga selles vlogis pakin raamatuid, kummuti sisu, nõusid ja muid köögitarbeid, räägin miks sarja maailmas on 25. veebruar kauaoodatud päev ja räägin miks ma oma vanu õnnitluskaarte alles hoian jpm.