Elu ebanormaalselt pika naisena

200901_omag_height_101_220x312Kirjutama inspireeris mind seekord võrratu Preili Insomnia, kes viimases postituses lahkab oma elu tavapärasest veidi pikema naisena. Mul oli seda lugedes küll tohutut äratundmisrõõmu, kuid ka võõristust, sest minul ühe või teise asjaga hoopis teised kogemused. Kuna ma enam-vähem sama pikk (täpset mõõtu enam ei tea), siis pidin ka võtma ette selle kolgata tee ja rääkima täpselt, kuidas siis oli ja on praegugi elada nagu inglane ameerikas.

Niisiis lapsepõlv…(heameelega jätaks välja, aga…) klassipiltidega või üldse piltidega oli see, et ma tulin kergesti “esile” kui ebanormaalselt pikk tütarlaps. Küll aga puudub mul kogemus õpetajaga segiajamises, sest klassijuhataja oli meil vanem naine ikka ja mina ei ole kunagi enda vanuse kohta selle pikkuse tõttu vanem välja näinud, pigem ikka noorem.  Siin on “süüdi” mu näolapp, mis kompenseeris pikka kasvu, nii et kokku ei tulnud mingit omaealistest vanemat, lihtsalt teistsugust. Praegugi, kui lõikan tuka ette, küsitakse kohe dokumenti. Ma ei tea, kas nad ilma tukata näevad mu laubal mingeid kortse, mis näitavad, et ma ikka 25 aastat täis küll või ma ei tea, aga ma kohe kardan seda tukajama, sest ma ei viitsi koguaeg doki kaasas kanda.

tumblr_mfpfw6389x1r0s5lho1_400

Eakaaslased narrisid kindlasti ka…Koljat, Eiffeli torn, pikad juhtmed, kui millestki aru ei saanud jne. Erinevalt Preili Unetust ma ei teadvustanud kunagi, et ma oma pikkuse tõttu olen teistmoodi, kuni keegi mulle selle verbaalselt meelde tuletas,  ega osanud seda ka kuidagi enda kasuks pöörata. Pigem mõtlesin sellele, kuidas mitte tähelepanu keskpunktis viibida, mis ikka väga ei õnnestunud, sest nii nagu väga laiast inimesest, ei saa ka erakordselt pikast just mööda vaadata.  Lapsepõlves oli ka täiesti tavaline see, et kui sugulased-mugulased polnud mind kasvueas ammu näinud või kui mind tutvustati esimest korda kui minu vanemate last, siis tuli esimese asjana see pikkuse teema jutuks. A L A T I. “Issand, kui pikaks sa juba oled kasvanud” jne. Muidugi mul vanemad ka oma põlvkonna pikad ja seega oleks imelik, kui me vennaga mingid pöialpoisid oleks.

tumblr_m7mfqoE9wf1r0s5lho1_400

Niisiis liigume edasi…pubekaiga. Ma ei mäleta, et mul pikkuse tõttu midagi väga teistmoodi oleks olnud. Kõik jätkus samamoodi, nagu lapsepõlves pms. Kuna mul näolapp ikka selline, et ei aidanud küll kuidagi kaaslastele suitsu ja jooki poest osta (v.a juhul, kui mulle ilge nägu pähe teha, aga õnneks meil oli teisi, kes nägid oma ea kohta vanemad välja), siis sellega ma kasulik olla ei saanud. Poemüüjad vaatasid näkku ja asi selge, suva see pikkus siinkohal. On aga üks koht, kus pikkus oli juba pubekaeas tõeliseks eeliseks— see oli kõikvõimalikud kontserdid, kus püsti seistes oli ja on siiani hea vaade.

tumblr_m70y8pPWgi1r0s5lho1_400

Riided (ja jalanõud, sest pikal inimesel on ka minu puhul suur jalg)… ma pole kunagi aru saanud, kas ma vihkan shoppamist, kuna mulle on neid asju alati raske saada olnud, või ma ei leia endale kunagi midagi selga-jalga, sest ma vihkan shoppamist. Ma pärisin selle vist emalt ja kui me kunagi koos poes mulle midagi ostmas käisime, siis see oli õudusunenägu kuubis. Seda ületas ainult hambaarsti külastamine. Peab ütlema, et ajaga on meie kaubandusvõrk laienenud ja enam ma ei jookse poest nuttes välja, sest MITTE MIDAGI lihtsalt ei ole. Midagi ikka on, aga valik on minu jaoks tunduvalt väiksem. Näiteks, kui ma lähen ostma jalanõusid, siis ma ei vali mitte kõigepealt välja ilusaid saapaid ja ei otsi seejärel alt karpidest sobivat numbrit, vaid uurin kõigepealt, mida minu numbriga on üldse saada, ja siis vaatan, kas midagi neist kõlbab ka. :S Selline raske elu, mida keskmist kasvu 38 jalanumbriga naine ettegi ei kujuta.

tumblr_ly87x4cBYC1r0s5lho1_400

Avalik tähelepanu. Preili Insomnia lause “kui sa oled lapsena pikka kasvu, siis sa saad tahes-tahtmata palju tähelepanu” peaks endale suurte tähtedega ära raamima. Samuti kirjutan vist tagantjärele kahe käega alla ka lausele, et “kui sa oled lapsena pikk, siis võib kergesti juhtuda, et sind seatakse teistele eeskujuks või antikangelaseks”. Minu puhul siis pigem viimane variant. Kui ma nüüd tagantjärele koolipõlvele tagasi vaatan, siis, jah, need sindrinahad (õpetajad) kujutasid (alateadlikult) tõesti ette, et kui ma olen pikk, siis ma peaks tõesti olema kuidagi eeskujuks, ja kui positsiivset eeskuju minust ei saanud (ausalt, mina pole süüdi), siis kujunes minust kuidagi negatiivne eeskuju. Väikses koolis muidugi tavaline ka. Võimatu oli olla anonüümne. Aa ja muidugi sport… kuna ma nii pikk, siis kujutati ette, et ma sobin hästi küll korvpalli või võrkpalli mängima ning pikkade jalgade tõttu peaks kõigist kiiremini jooksma. Korvpalli ja võrguga saan veel kuidagi hakkama, kui tuju on, ja see on suur KUI, aga jooksmine…PÄHHHHHH.

tumblr_lxv7rpUCyx1r0s5lho1_400

Täiskasvanueas ja pikkuse tõttu palju tähelepanu? Peaks ütlema, et mida aeg edasi, seda vähem, sest noorem ja pikem põlvkond tuleb peale. Solvavaid kommentaare on peaaegu nullilähedaselt. Viimane, mis meelde tuleb, oli kuskil ülikooli esimene kursus, kus kuulsin mingilt lühikeselt eidelt sellist kommentaari, et kuigi ta on alati tahtnud olla pikem, siis mina olen ikka LIIGA pikk. Kuna seda polnud ammu tulnud, siis nats kulmu kergitama pani, sest nii vanalt inimeselt ootaks rohkem mõistust. Teine kommentaar (aga mitte otseselt solvav) tuli mitu aastat hiljem ja seda võiks minu puhul pidada igapäevaseks nähtuseks, nagu Preili Unetu ka oma elus esile toob, aga ma ei mäleta, et mulle seda elu jooksul väga öeldud oleks (ma ei tea, kas arvati, et ma oma näolapi ja blondide juustega ikka mõne pikema mehepoja endale kraban või mis, aga jah); see oli siis mõni aasta tagasi mu värske töökaaslane, kes imestas, et “kuidas mina ikka mehele saan”. Ajastus oli siis kohutavalt vale.

tumblr_lzrzw7SeeN1r0s5lho1_400

Ja siit jõuamegi kõige intrigeerivama osani ehk siis meesteni.  Võin vist põhimõtteliselt kõigele alla kirjutada, mida Preili Insomnia selles rubriigis asja kohta ütleb. Kahjuks või õnneks on meil pikkadel naistel meestega täpselt samasugused probleemid, nagu meie lühikestel suguõdedel ja inimese pikkusega pole seal mingit pistmist. Ei ole tulnud ette seda, et oleks kunagi armunud mõnda endast lühemasse mehepojasse ega pole pidanud kunagi patja märjaks nutma, sest olen mõne kuti jaoks LIIGA pikk (mul pole õnneks üldse sellist asja kunagi olnud, et mulle keegi meeldib, aga mina talle mitte, vähemalt mitte sügavalt). Ma ei tea, kas see on mingi bioloogiline sättumus, aga ei, ei ja veel kord EI. Võõras probleem täiesti, et pikkuse tõttu ei leiaks meest. Sest ega neid kahemeetriseid siis NII vähe ka pole. Seetõttu vaatasin ka seda eespool mainitud töökaaslast sellist näoga, nagu ta oleks kuupealt kukkunud või midagi.

152

KUIGI, kui ma näen tänaval erakordselt lühikest naist ja väga pikka meest paaris, siis ma mõtlen küll hetkeks, et milline raiskamine :D.  Aga ma näpistan ennast kohe ja tuletan meelde, et on selline asi nagu armastus, mis sellist asja ei küsi…. Või siis ikka küsib, sest miks ma muidu endast lühemaid mehi selles mõttes lihtsalt EI NÄE. Neid pole meestena minu jaoks lihtsalt olemas, sõpradena küll. Siis ma pigem tunnengi kergendust, et selle (endast lühema mehega) saab rahulikult sõber olla ja ei pea kartma, et ta mulle külge lööb (sest ma eeldan, et kõik mehed tunnevad end endast pikema naise kõrval kuidagi imelikult). Ja siis ta ikkagi lööb külge  ja this is really awkward. Seega, kui mult on küsitud, et millised mehed mulle meeldivad, siis esimese asjana poetan, et hea oleks, kui ta oleks ikka pikka kasvu, s.t VÄHEMALT minupikkune, sest muidu ma küll ei kujuta ette. 😛

tumblr_lzrxtwiMKu1r0s5lho1_400

Btw, ma olen eluaeg tundnud end pisut suure, rohmaka ja ebanaiselikuna pigem endast tunduvalt lühemate naiste kõrval, eriti kui nad juhtuvad piltilusad olemad. Sellisest vastasseisust üritan ma elus nii palju kui võimalik eemale hoida, sest noh…ma olen tegelikult ikkagi pikk ja ilus ning tahan end võimalikult tihti niimoodi ka tunda. 😀

tumblr_m0lmw62ILF1r0s5lho1_400

tumblr_lxv667rBuX1r0s5lho1_400

tumblr_lx3f0sikEE1r0s5lho1_400

tumblr_lx3f26EMoT1r0s5lho1_400

Mis ma lõppkokkuvõttes oma erakordsest pikkusest arvan:

Advertisements

4 thoughts on “Elu ebanormaalselt pika naisena

  1. Miss Insomnia oktoober 7, 2013 / 10:29 e.l.

    Esiteks, sümpaatne kirjatükk 🙂
    ‘Meeste’ rubriigis saan mitmes kohas sinuga kaasa noogutada. Pean tunnistama, et lühemate meestega tutvudes on enamasti minulgi selline hea-mugav rahulik olek, et noh, see küll külge lööma ei hakka – potentsiaalne sõbrakandidaat. On ka muidugi teisiti läinud, ikka on hakanud. Ent ei ole ennast kunagi leidnud mõttelt, et ‘ta ju meeldib mulle, aga.. ta on lühike’.
    Ahjaa. Aga sellega meenub mulle, et mu eksi isa vuristas kord purjus peaga välja, et mu eksi ema oli esmakordselt minuga kohtudes kommenteerinud hiljem, et no on tore neiu küll, aga ikka LIIGA pikk ikka (eks oli umbes minupikkune). Kuulsin seda kuskil kaks aastat pärast seda esmakordset kohtumist. Ei saa öelda, et päris külmaks oleks jätnud – olin ikka natukene solvunud küll. Seda enam, et mind nunnutati ja kussutati selles peres päris korralikult.
    Aga noh, selline see meie elu on.

    You girl, keep going!

    • Liina oktoober 7, 2013 / 2:07 p.l.

      Ah kõikidel vanematel on mingi oma ettekujutus, millised nende laste kaasad peaksid olema. Kui pikkus on kõik, mis sulle ette heideti, siis on ju hästi veel. 🙂

  2. Nirti oktoober 7, 2013 / 5:40 p.l.

    Pikk sa oled siis?

    Ma olen 178-179cm ja kasvasin selle pikkuse juba 13ndaks eluaastaks täis vist. Nii et põhimõtteliselt kõigele siin võin alla kirjutada, selle vahega, et endast pisut lühemate meeste vastu pole midagi 😀

    • Liina oktoober 8, 2013 / 4:15 e.l.

      No viimati mõõdeti keskkoolis, siis olin 183 cm, aga võis juhtuda, et viskasin hiljem veel paar senti juurde, aga loodan, et mitte. 🙂
      Ma tegin ka mingitel pubeka-aastatel kiire kasvuspurdi, aga olin ka juba lasteaias omaealistest pikem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s