Ossu kukkus aknast alla :(

Maailma kõige jubedam tunne on istuda siin kodus ilma oma ossuta, keda ootab homme (täna pms) üks keeruline ja kallis operatsioon, millest ei pruugi isegi tolku olla. S.t et on võimalik, et lõppeb sellega, et ossu tuleb magama panna.

Pms vihastasin eile venna peale, täiesti mõttetu vihahoog oli tagantjärele mõeldes ja pidin korra välja minema, et asju klaarida. Loomulikult suures vihaähmis unustasin lahtise akna tuulutamisasendisse seada. Tagasi tulles olin muidugi imestunud, et ossu mulle vastu ei tule välisuksele. Hakkasin teda mööda korterit taga otsima, et aga mu korter pole teab mis suur ja neid kohti, kus ta võiks redutada, on väga vähe, hakkas järsku kahtlus hinge pugema, kui lahtist akent märkasin, aga olin millegi pärast ikka täiesti kindel, et ta ON korteris ja alla kukkumine POLE võimalik, aga otsustasin, et lähen vaatan ikka alla, sest toast vaadates teda näha polnud, ja võtsin telefoni taskulambi eesmärgil kaasa (kell oli juba 11 paiku õhtul). Teel maja taha nägin üht tüüpi, kes jalutas mulle vastu, sarnane triibuline kass süles. ‘Oh, ma pole ainuke, kellel kassid aknast välja kukuvad’ mõtlesin, aga minu jaoks see oli must huumor, sest naljast oli 5. korruselt kukkumise korral asi kaugel. Kuna ma kassi kukkumist ikka ei uskunud, siis ma sattusin lapse kombel vaimustusse mööda teed sibavast siilist.

Aga maja taha jõudes, enne veel mu enda korteri akende vahet, seal ta lamas kiviääre peal (ilmselgelt mitte koht, kuhu ta oli kukkunud), nagu midagi poleks juhtunud. Aga kui mina jõudsin ja end liigutama hakkas natuke, siis pistis niimoodi kräunuma. Oli suht kohe näha, et liikujat temast väga ei ole, aga alguses arvasin, et äkki ehmatusest lihtsalt. Võtsin ta sülle ja hakkasin kõnesid tegema. Üsna varsti olime läbi suure kära ema ja R-iga tallinna loomade kiirabis, mis vist ainuke koht harjumaal, mis üldse lahti on öisel ajal. Mõnda aega passisime ja pärast meid hakkas alles rahvast kogunema. See arst seal ütles ka, et neil algas nüüd palavate ilmadega lendkasside hooaeg.

Enne tuimestussüsti vaatasime, kuidas ta käib. Kõndis, aga tagumik käis mõlemale küljele lönta lönta. Tehti röntgen ja selgus, et vaagnaluu, mis pidi hea uudis olema, aga järgmisel hommikul vara Billysse jõudes (kus on nähtavasti linna parim ortopeed), selgus, et vaagnaluu on suva suht selle kõrval, et katki on ka ristluu ja seal on probleeme närvidega. Põhimõtteliselt kõige hullema stsenaariumi juures homsest opist pole tolku ja ta ei saa oma tagumikunärve ega seega ka oma roojamist kontrollida. Mis olekski nähtavasti tema lõpp. Arst ütles, et kui tegemist oleks koeraga, siis ta ei hakkaks üldse vaeva nägemagi :(.

Aga praegu ta on Billys ja ootab oma saatust. Alljärgnev pilt on veel eelmisest ööst kodus, kus ta oli valuvaigistite tõttu mulle tundub, et pms kogu öö üleval, kuna ilmselt valu oli piisavalt väike, et mitte röökida, kuid piisavalt suur, et magada ei lasknud. Vastik öö selles mõttes, et ta ehmatas ka kergesti ja hakkas veel liigutama end, mis polnud selles seisus valu mõttes hea mõte. JA seega sai otsustatud, et selleks ööks ei hakka teda koju tirima uuesti.

IMAG1373_BURST002

Advertisements

2 thoughts on “Ossu kukkus aknast alla :(

  1. Mart juuli 4, 2015 / 9:44 e.l.

    Kahju 😦

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s