Minu Island

Lugesin vahepeal veel natuke. Sai ju uueks aastaks lubatud, et 20 raamatut loen läbi, mis sai sujuvalt 12-ks tehtud, et siis iga kuu ühe. Ma pole Minu-sarja eriti palju lugenud, ainult “Minu Hispaania” on loetud. Viimane polnud kõige parem, sealt ka minu leige suhtumine selle sarja raamatutesse. Nüüd otsustasin aga sarjale uue võimaluse anda ja haarasin kõigepealt kätte raamatu “Minu Island”. Kohalikus kodulähedases raamatukogus on see üsna kapsaks loetud, nii et see tõotas head lugemist, mida ta ka üldiselt oli. Way better than “Minu Hispaania”.

Raamatu autoriks on siis Tarvo Nõmm, kes on aastaid Islandil muusikaõpetaja leiba maitsnud ja kes oli raamatu kirjutamise hetkeks Islandile 14 (!) ringi peale teinud, nii et arvaks küll, et tema juba Islandit hästi tunneb. Nii palju ringe tuli tal Islandile sellepärast, et alatasa tuli talle keegi külla, kellele siis saart vaja näidata. “Minu Islandi” valisin raamatukogust sellepärast, et mis seal salata, see on ka üks minu salajastest unistuste reisikohtadest. Asub ju Euroopas, aga on samas nii eksootiline tule ja jää maa. Vaatasin hiljuti, et vähemalt reisibürood pakuvad sinna reise väga soolase hinnaga. No ikka üle 1000 euro per face. 

Igatahes Tarvo Nõmm annab teoses ülevaate nii islandaste eripäradest, toidukultuurist kui ka ühiskonnast üldiselt. Kuigi meil on ajalooliselt Islandiga palju ühist, nt 700 aastat ikaldust võõrvõimu all (kas teatsite, et Island oli üks esimesi riike, kes tunnustas taasiseseisvunud Eestit iseseisva riigina?), siis ühiskond on meil ja neil ikka väga erinevad. Kui seal on normaalne linnas elades, et lähed mitmeks päevaks kodust ära ja jätad uksed lukust lahti, sest tõesti pole vargaid karta, siis Eestis ei kujuta ette, et võid oma Tallinna kodu uksed vabalt lahti jätta. No mina 5. korrusel vist võin, sest kes siia ikka vargile tuleb, aga muidu mitte. Muidugi minu lapsepõlvekogu linnaosa Nõmme on küll selline, kus saab vähemalt korraks poodi joostes ukse lahti unustada, aga mitte ka pikalt. Tuli aga islandlane Eestisse ja imestas MUPO piletikontrolöride vajaduse üle, sest MIKS EI PEAKS üks inimene piletit ostma. Mulle väga meeldis just see peatükk, mis rääkis sellest, kuidas islandlased Eestisse tulid ja nende Hiiumaa tiir oli peaaegu täpselt selline, nagu mina eelmisel suvel tegin.

1_1_2601654

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s