1 kuu ilma nutitelefonita

 

See ei olnud küll teadlikult ja tahtlikult nii mõeldud, et nüüd ma kasutan ligi 1 kuu nuputelefoni ja vaatan, kuidas mu elu sellest muutub või ei muutu. Asjad lihtsalt juhtusid nii, et võtsin nutitelefonist määramata ajaks puhkust. Nüüd aga juhtus hoopis nii, et nüüd, peaaegu 1 kuu pärast oma armsa pisikese iPhone’i maha müümist, on mul nüüd üks suur labidas, täiesti suvaline Samsungi uuem nutikas. Samsung Galaxy J3, if you got to know. Alles täna ostsin, nii et harjun alles, seega eriti sellest täna ei räägi. Ainuke asi, mis mul siiani paanikat tekitab, on see, et ei suuda tagasi-nupuga uuesti harjuda 😀 Koguaeg otsin rakenduse siseselt kohta, kust tagasi saada. Nii idiootne, aga sellega harjub ruttu.

Enne kui ma nutivabast elust rääkima hakkan, siis räägin paari sõnaga ka sellest, mis vahe minu jaoks oli iPhone’il ja mis tahes Androidikal. No tegelt on Androidikad ka täiesti erinevad, nt Samsung ja HTC erinevad omavahel nagu öö ja päev. Tegelikult ma Aili blogisse juba kirjutasin kommentaaridesse, mis ma iPhone’ist lõppkokkuvõttes arvan ja lisan selle siia ka:

Oli iPhone SE, müüsin maha, mitte et sellel midagi viga oleks olnud, muudel põhjustel. Aga pms on see telefon lihtsalt poosetamise telefon. See näeb välja üliilus ja seda välimust ei anna teiste tootjate omadega võrreldagi. Erti meeldis mulle SE puhul väiksus, mida teised tootjad samuti enam ei paku. Aga mis puudutab sisu, siis Android kindlalt parem. Esiteks ei ole sellel iPhone’il mitte mingit pidi lihtsam kasutajaliides. Mina ikka otsisin ja otsisin neid sätteid, peast halliks minemas. Lisaks ei meeldinud mulle see, et ei olnud eraldi rakenduste menüüd, vaid kõik istusid avakuval. Lisaks ma sain kreepsu, kui peale ostmist selgust, et see telefon ei ühildu Blutoothi abil ei arvuti, ega ühegi teise telefoniga (ka iPhone). Jah, ma tean, et blutooth on andmete edastamiseks üsna vanaaegne meetod, aga mulle meeldib. Siis ma pidin nii arvutisse kui ka telefonisse laadima mingi rakenduse ja videote saatmiseks eraldi rakenduse ja OH MY GOD noh.

Aga väga töökindel oli see küll, et kunagi ei jooksnud poole aasta jooksul kokku ega teinud mingeid trikke. Ainult ekraani tulid ülilihtsalt mõrad. Ühe väikse hinda kõva alla võtva mõra suutsin vahetult enne müüki teha ja oi, kui kuri ma olin, sest sellega oli uuest telefonist vana telefon saanud. Ühegi “samsajunniga” pole mul ekraaniga probleeme olnud.

Ja lähme nüüd selle nutivaba elu juurde. No esimene laks umbes nädal aega ma nutsin oma nunnut iPhone’i taga, see oli nii ilus ja seda oli nii mõnus katsuda ja ma olin sellega täiega sõbraks saanud. Umbes nädala möödudes sai see lein läbi ja alguses tundus, et on täiesti võimalik ilma nutikata elada. Kuna ma olin alguses väga palju kodus, siis otsest vajadust ei olnud ka telefoniga netis käia. Eks alguses oli ikka harjumatu, et pärast arvuti väljalülitamist ei saagi feissarit edasi skrollida. Eks mul oli tõeliselt vana nupukas ka, millel võis sellistest ajsadest ainult unistada. Kasutasin ma vahepealsel ajal sellist ülikõva telefoni nagu Nokia 7510. Kaamera ei töötanud sellel enam ja korpus tuli lõpuks küljest ära, aga vana töökindel Nokia. Kallid lapsed, Nokia oli meie aja iPhone, nii et seda oli päris äge taasavastada. Leidsin sealt mingeid vanu sõnumeid ja pilte ning loomulikult selle vana hea ussimängu. Muidugi veidi uuema versiooni, kui see, mis vanas 3310-s oli. Kusjuures mul oli mingi plaan, et ostan selle uue 3310, aga ikka sain aru, et mul peab olema telefonis GPS ja tahaks ikka telefoniga on the go normaalseid pilte teha. Päris sageli oli selline olukord, kus oleks tahtnud pildistada, aga ei saaaaaaaaa. Nt täna tapeete valides (miks ma seal olin, sellest juba teinekord 😉 ). Lisaks loobusin sellest ideest, kuna ma kuulsin, et 3310 saadavus on ja saab olema Eestis ikka väga kehvake.

Aga nutivaba elu oligi keeruline just siis, kui koduukse enda tagant kinni lükkasin. Esiteks mainitud GPS-i puudumine. Ma läksin selle kuu jooksul võõrasse kohta niimoodi, et vaatasin arvutis kaardilt üle, kus see asub, ja siis üritasin peast minna. Suht tüütu. Kuigi mul taksot otseselt vaja ei läinud selle kuu jooksul, siis taxify-st jõudsin ka puudust tundma hakata. Või noh, mõtlesin, et issand kui tüütu oleks hakata telefoni teel taksot kutsuma ja kaua see aega võtaks. Aga v-o oligi parem, vältisin selliseid taksosõite, mida muidu oleks teinud, sest nii mugav ju. Aga kõige “raskem” oli muidugi siis, kui olid pikalt kuskil kodust ära ja pidid kuskil ootama või lihtsalt seltskonnas hakkasid käed tõmblema, et tahaks telefoni näppida. Siis võtsin oma Nokia kätte, tegin lahti ja sain aru, et siin ei ole ikka midagi vaadata 😀 Siis vaatasingi enda ümber ringi ja sain aru, kui palju inimesed tegelikult käivad ringi, silmad telefonis, kui see parajasti kõrvaääres ei ole. Nagu minu lapsepõlves kunagi nende tamagochidega oli, ainult et asi on veel hullem ja seda täiskasvanute hulgas. Kogu selle 1-kuulise nutivaba elu jooksul andsin nii palju alla, et korra emaga jaanipäeval koos olles palusin emalt telefoni, selfie’tasin seal ja külastasin instat (ja postitasin), nii et päris ilma ei suutnud olla 😀

Lisaks tundsin üsna palju puudust sellest, et ei saanud jooksvalt ilmateadet näha ja pidin selleks arvutisse minema või lihtsalt lootma, et on nii, nagu oli eile. Tegelikult mõned päevad ma olin ilma igasuguse telefonita ja millest ma siis kõige rohkem puudust tundsin? KELLAST, lihtsalt ajanäidust ja äratuskellast. Ja siis alles elementaarsest helistamisest ja siis alles elementaarsest sõnumeerimisest. Käekella peaks siiski endale muretsema (äratuskella muretsesin juba), sest saingi aru, kui palju ma sellest telefonividinast oma igapäevases elus tegelikult sõltun ja kui palju elementaarset infot saab ühest (nuti)telefonist. Samas ma ütleks, et normaalse nuputelefoniga saab ka väga vabalt hakkama ja nutitelefon teeb lihtsalt elu mugavamaks, kuid kindlasti pole kõiki neid sadu rakendusi vaja, mille abil küll tuvastada raadiost kuuldud laulu või uurida Waze’ist, kus politseid võib kohata. Kuigi kasulikud on need muidugi ja ainult meelelahutuslikust otstarbest ei saa nutitelefoni puhul ka rääkida. Iseasi, kui palju meil just iPhone’i vaja on 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s