KAALUPÄEVIK: Oeh, kui raske

Oeh, mul on nii raske kavas püsida. Ma ei tea, aga mul ei ole lihtsalt sellist motivatsiooni, nagu mul esimesel korral oli. Esimesel korral oli mul mingi sisemine motivatsioon, sisemine klõps oli peas käinud ja ma olin jumala kindel, et ma saavutan oma eesmärgid ja kui ilusaks ja peenikeseks ma siis muutun. Nüüd vasardab mul peas aga ainult see läbi kukkumine ja mõtlen sellele, et mis siis kui ma nüüd ka alla võtan ja seda hoida ei suuda ja kogu vaev lihtsalt liiva joookseb. Ma üritan küll ennast motiveerida erinevate asjadega, nagu väiksemad riided, et suudan rohkem liigutada jne. (Juba just ostsin endale püksid ja pidin poest välja tulema 50 ja 52 suuruses teksadega. Mark oli sellise suurusega pükse kassasegi viia. Aga vähemalt näevad mind ja ei imesta numbri üle 😀  Ühed ma ostsin küll kogemata liiga suured ja teised lähevad vaevu selga, kui üks number ainult vahet. Erinevat tüüpi teksadest on siis jutt). Kui muidu on normaalselt dieeditajal üks punane päev rohelisel nädalal, siis mul on üks roheline päev punaste rodus. Noo nii-nii raske on kavast kinni pidada. Esiteks kipun ma nende koguste juures nälga jääma, mida ma esimesel korral ei tundnud. Ostsin selle vastu Spirulina tabletid, aga suurt ei looda. Teiseks on mul kõige-kõige raskem hoida eemale igasugustest magusatest jookidest. Tahaks siirupivett, mahla, limonaali, energiajooki. Issand, kuidas ma ei suuda elada ilma magusa Batteryta. Üritan seda suhkruvaba Red Bulli vastu vahetada, aga viimane on nii väkk. Ja ärge öelge, et ma üldse lõpetaks nende joomise, sest ma ei saa. Kohvi mulle soovitud efekti ei anna ja mul on vaja hommikul vererõhk üles lüüa.

Nädalavahetusel tuli mul hea idee teha banaanipannkooke. Tahtsin midagi magusat ja mõeldud-tehtud. Valisin banaanipannkoogid kookosjahust. Ostsin reedel kõik asjad ära ja hakkasin laupäeva hommikul vaaritama, mõeldes, et siis on hea täiskõhuga kinno minna, ei ole mingeid patuseid mõtteid. Aga kokku tuli selline eriline pudrupläust, mis ei olnud kuskilt otsast pannkoogi moodi. Maitse poolest ka tavalistest pannkookidest kaugel kaugel. Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma maitsesin seda toore munaga segatud eelsegu või hakkas kohupiim vastu, aga ma oksendasin pärast söömist kõik välja ja pidin tühja kõhuga kinno minema, kus ma siis võtsin kohe rammusat banana split smuutit.

Vot selline kogemus mul nende kurikuulsate banaanipannkookidega. Kohupiimaga pannkooke ma igatahes enam ei tee.

Advertisements

2 thoughts on “KAALUPÄEVIK: Oeh, kui raske

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s