Rebootid – kellele ja milleks

Hollywoodil on ideed otsas ja seega võetakse ette 90-ndatel jooksnud üleloomulikke elemente sisaldavad sarjad ja tehakse nendest uus versioon ehk reboot. Ma juba olen kursis, et uue kuue on saanud nõidadest rääkiv noortesari “Sabrina, the Teenage Witch”, samuti kurjusega võitlevatest nõidadest rääkiv “Charmed” ja inimeste keskel elavatest ufodest rääkiv “Roswell”. Siis nüüd ma sain teada, et ka vampiirisari “Buffy, The Vampire Slayer” saab uue versiooni.

Sarja “Charmed” ehk “Võluvägi” uue versiooni esimest osa ma juba vaatasin ja üritasin teist ka vaadata, aga see uus versioon on minu jaoks liiga… ma isegi ei tea, mis sõna siin kasutada… liiga tänapäevane? liiga ülepingutatud? liiga fanfictionlik? Üks asi, mida ma ette heidaksin uuele versioonile, on see, et süžee liigub liiga kiiresti. I mean, ühel hetkel sureb kahel õel ema ära, siis leitakse kolmas õde, ohutatakse deemon ja palutakse kolmandal õel sisse kolida. Ja seda kõike ühe episoodi vältel. Süžee kiiret liikumist ja pidevaid twiste heidaksin ma ka noortesarjale “Vampiiri päevikud” ette, aga “Vampiiri päevikud” on ikkagi omaette sari ja pole kellegi halvast unenäost kirjutatud fan fiction. Veidraid elemente, mille tõttu ma selle fan fictioniks tembeldan oli mitmeid. Näiteks stseenis, kus õed oma saatuse teada saavad, seob nende valgustaja nad tooli külge kinni. Minu meelest see kõik, mis vanast sarjast on võetud, on lihtsalt solvang vanale sarjale, mis paistab uue versiooni kõrval tõeline telemaailma meistriteos. Sarja vastu on ka originaalsarja näitlejad Holly Marie Combs ja Alyssa Milano, kes ei saa aru, milleks seda sarja vaja oli. Ma ei tea, kas selline s*tt läheb tõesti peale tänapäeva noortele, lastele?

Sabrina fänn ma ei ole kunagi olnud, nii et ma ei oska seda uue versiooniga võrrelda. Tänu eriefektide arenemisele on uus versioon kindlasti silmale ilusam, aga mina esimest osa lõpuni ei suutnud vaadata. See sari on ka ilmselgelt mõeldud minust järgmisele põlvkonnale. Ja Roswell…mitu hooaega see originaal üldse väntas? Mingi 2 hooaega vist. Kas see on tõesti väärt rebooti? Buffy on teine asi, seda uut versiooni hakkab jälle tegema Joss Whedon, kes on ka originaali taga, nii et mul on selle uue versiooni suhtes suured lootused. Kuigi uue versiooni loojad ütlevad, et  see polegi reboot, vaid originaali järg, kus tegevus toimub 20 aastat hiljem uute tegelastega.  Arvestades, milliseks maailm jäi pärast Buffy viimase hooaja lõppu, siis mind huvitab küll, mis uues versioonis saama hakkab. Ma lihtsalt loodan, et see uus versioon ei ürita olla liiga hip ja noortepärane.

Advertisements

Kuidas on olla töötu

Sellest ajast peale, kui ma töötuks jäin, on mul piiramatult vaba aega käes ja ma olen lihtsalt laiselnud, vaadanud Buffyt, Vampiiri päevikuid ja igasugu filme. Järgmisena toon mõned tunnused, mis on nüüd varasemaga võrreldes muutunud.

  • Hommikul ei ole vaja teki alt vara üles tõusta ja tööle läbi külma ja vihma-lume vantsida.
  • Ajal pole tähtsust. Pole vahet, mis nädalapäev või kuupäev on. Pole vahet, mis kell on, sest hommik ja õhtu on ühtemoodi pimedad. Ma tean kuupäeva ja nädalapäeva ainult tänu sellele, et mu telefon seda suurelt kuvab.
  • Mu kass on õnnelik, et ma kodus olen. Ta alati näugus pikalt, kui ma koju tulin, andmaks mulle teada, et ta pole üldse rahul sellega, et ma terve päev kodunt ära olin. Nüüd magab rahulikult terve päev mu külje all.
  • Aeg läheb kiiresti, samas kui tööl olles venib aeg, nagu tatt. Ma vaatasin tööl olles iga 15 minuti tagant kella ja päev lihtsalt venis ja venis.
  • Mul on aega, aega, aega, et olla, käia, teha, mis siis et ma seda võimalust kunagi ei kasuta, et kuskil käia või midagi erilist teha.
  • Ma ei käi iga päev väljas. Sure, kui on vaja poodi minna, kuna külmkapp on tühi, siis lähen välja, aga iga päev ma väljas ei käi. Mõni aktiivsem inimene ei kujuta sellist kodus istumist ette, aga mulle sobib. Kui mul oleks võimalik, siis ma saadaksingi talve niimoodi mööda.

Aga mul on vaja arveid maksta ja mul ei ole kedagi, kes seda minu eest teeks. Nii et ma otsin juba aktiivselt tööd. Ainult selle agaga, et ma ei otsi põhi- ja täiskohaga tööd praegu, selle jätan tõesti võimaluse korral kevadeks. Praegu ma otsin vabakutselist tõlkijatööd ja GoWorkaBiti kaudu väiksemaid tööampse. Just täna kandideerisingi seal mitmele töökohale, lihttöödele ja loodetavasti midagi näkkab.

Bird Box

Ma vaatasin siis ka ära selle palju räägitud Net Flixi filmi “Bird Box”. Film räägib siis emast, kes peab oma kahe lapsega võtma ette 2-päevase teekonna mööda ohtlikku jõge postapokalüptilises maailmas, kus inimene ei tohi väljas silmi lahti teha ja vaadata, sest nii suudavad mingisugused koletised ta esetappu sooritama panna. Film hüppab oleviku ja mineviku vahel. Olevikus toimub see mööda jõge sõit, minevikus näitab, kuidas kõik alguse sai ja kuidas ema, Malorie kamba ellujääjatega elab, kuni ainult Malorie ja lapsed alles jäävad, sest ülejäänud ellujääjad saavad koletised kuidagi kätte.

Ma lugesin selle filmi kohta erinevaid arvustusi. Osad kiidavad seda taevani, osad laidavad maapõhja. Minu meelest oli see värskendav lähenemine nii postapokalüptiliste kui ka õudusžanri filmide hulgas. Koletised, kes ei tapa, aga põhjustavad enetapu sooritamist. Ma nii oleks tahtnud näha neid koletisi, millel selline efekt inimestele. Oleks tahtnud näha, mis koletis paneb osad inimesed ennast tapma ja osad muudab psühhopaatideks. Aga ju siis filmitegijad ise ei osanud ka sellist asja ekraanil realiseerida või ei olnudki see point. Minu meelest mõjub film õudsana ka ilma nende koletisteta. Kogu aeg kui tegelased ei olnud just turvaliselt seinte vahel, olin ma on the edge of my seat. Ma vaatasin eile õudusfilmi “The Cabin in the Woods” ja viimane ei tekitanud minus pooltki sellist kõhedust, nagu “Bird Box”. Ülejäänud cast oli mulle suhteliselt tundmatu, aga Sandra Bullocki ja Sarah Paulsoni tundsin ära ja nemad tegid küll vapustava etteaste.

Ma päris 10/10 filmile ei annaks, sest seal oli ka palju korduvat: grupp omavahel võõraid ellujääjad peavad üksteist aidates kaitsma end mitmesuguste ohtude eest, teevad toidu ja muu moona kogumise trippe, kuni ainult tugevaimad jäävad ellu.

Filmist on alguse saanud mingi populaarne väljakutse, kuidas elada silmad kinni seotult ja teha oma igapäeva toimetusi nii. Olles näinud juba ühe juutuuberi challenge’it silmad kinni seotult süüa tegemisest, siis ma loodan, et keegi ei lähe silmad kinni seotult välja kõndima, paadiga sõitma või ,jumal hoia, autoga sõitma.

EDIT: Palju küsimusi tekitas lõpp. Nad jõudsid küll turvalisse kohta, aga kuidas nad seal toitu, vett ja muud eluks vajalikku said? Kui jätkusuutlik see turveline koht lõppude lõpuks oli?

Bird Box (2018)

Eia jõulud Tondikakul

Täna ma käisin 2. korda vaatamas sellist filmi nagu “Eia jõulud Tondikakul”. Mulle meeldis see film lihtsalt nii väga, et otsustasin seda erinevas seltskonnas mitu korda vaadata. Naljakas, jah, et lastefilm mulle niimoodi peale läks. Tavaliselt ma lastele suunatud filme kinno vaatama ei lähe ja ega koduski väga vaatama ei kipu. Ma arvan, et samalaadset välismaa filmi ma vaadata ei viitsiks, aga see oli meie oma koduses eestis filmitud, eesti näitlejatega tehtud jõulufilm. Näitljetest tegi kaasa meie näitljate paremik, sh  Jaan Rekkor, Märt Pius, Priit Pius, Juhan Ulfsak, Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Tõnu Oja. Aga oli kaasatud värsket verd, nagu Paula Rits ja Siim Oskar Ots, kes muidugi mängisid lapspeategelasi. Oma esimese päris filmirolli (vist) tegi filmis ka laulja Liis Lemsalu. Minu meelest tegi ta päris hea osatäitmise. Igal juhul soovitan seda vaatama minna kõigil lastel ja lapsemeelsetel.

Aasta 2018

1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa polnud varem teinud?

Mulle ei meenu eriti midagi. Suhteliselt sündmuste vaene aasta oli. Esimest korda käisin välismaisel bussireisil, esimest korda sain töötada erinevatel ametikohtadel, kus ma varem polnud töötanud.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Ma just läksin vaatama, kas ma blogisse olin midagi kirjutanud, aga ei olnud tuhkagi. Ja uuel aastal lubadusi ei anna. Asjad, mille kohta ma peaks lubedust andma, nagu kaalu langetamine ja raamatute lugemine, ei tule mul niikuinii välja, nii et sel aastal ma ei anna lubadusi. Üks lubadus, mis ma võiks anda, on veel see, ei lähe uisapäisa kuhugi tööle ja kui lähen, siis pikemaks kui 6 kuud, aga seda ma ei julge ka anda.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei, aga sel aastal äkki.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Sel aastal võib ka öelda, et õnneks mitte, kuigi ma ema pärast natuke muretsesin, sest tal tuli vähk tagasi.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2019, mis puudus aastal 2018?

Reisituusikut kuhugi soojale maale, kaheks nädalaks. Ma võiks selle võita, sest praegu ei paista, et ma endale seda ise lubada saan ja et mul oleks kedagi kaasa võtta.

Suuremates unistustest oleks selleks kahetoaline korter, aga ma olen päris kindel, et ma seda sellel just ette keeranud aastal ei saa.

6. Mis riike külastasid?

Norrat külastasin ja Rootsi jäi ka teepeale.

7. Mis kuupäev aastast 2018 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Ei olegi sellist kuupäeva sel aastal.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Et sain töö, mida ma ihaldasin, mis siis, et see osutus hiljem hapudeks viinamarjadeks.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Kindlasti see, et ma ei suutnud oma viimasele töökohale püsima jääda. See oli ikka tohutu, kui palju ma seal kannatasin ja minema tahtsin.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Mul ei tekkinud ühtki haigust, mis mul juba varem poleks olnud.

11. Möödunud aasta parim ost.

Hmm…ma ei ostnudki sel aastal midagi erilist. Hilpe ja süüa põhiliselt. Ütleme siis, et Norra reis oli aasta parim ost.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Ma ei ütleks, et just aplausi, aga kiidaksin oma ülemusi, kes töötavad nii tulihingeliselt, et teevad tööd ka nädalavahetusel ja pühadel. Oma firma püstihoidmiseks on selline pühendumine ilmselt vajalik ja ma kiidan neid selle eest, mis siis, et mulle seal ei meeldinud.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Tänavu ei olnudki väga sellist inimest, kes kohe südame pahaks ajaks.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Arvete maksmisele ja söögile, kuhu mujale.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Norra reisi sai ikka väga kõvasti oodatud.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2018 meenutama?

Ma arvan, et Elina Borni ja Jüri Pootsmani “Jagatud saladus” või mõni Nublu laul.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

i. õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.

ii. kõhnem või paksem? Paksem.

iii. vaesem või rikkam? Sama seis on umbes.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Ma oleks tahtnud rohkem sõpradega koos olla, ma istun liiga palju kodus ja vahin oma sarju. Rahaliste vahendite olemasolul oleks tahtnud rohkem reisida.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Söönud. Tööd teinud.

20. Kas sa armusid aastal 2018?

Ei.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Ah, kes neid jõuab kokku lugeda. Miks see küsimus siin üldse on? Kellel on igal aastal üheöösuhteid?

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Ma pean ütlema, et ma vaatan vanu lemmikuid. Ma ei ole üldse kursis tänapäeva sarjadega ja Netflixi mul ei ole. Ma küll korra tegin selle, aga seal vaatamine oli kuidagi teistsugune. Supakad jooksid keset ekraani ja mulle ei meeldinud. Lemmiktelesaadet mul ei ole, aga lemmikkanal oli Kanal 2.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei, ma olen välja kasvanud sellest asjast.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Ma lugesin jälle nii vähe raamatuid. Kaia Kanepi raamatu lugesin vist suht aasta alguses. See oli minusugusele tennisefännile tõeline maiuspala.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Nublu tuli, nägi ja võitis ka minu südame.

26. Mida sa tahtsid ja said?

Ma tahtsin jubedalt saada tööle sinna, kust ma nüüd aasta lõpus minema jalutasin. Ma lausa helistasin neile, et kas nad on kellegi välja valinud ja siis mind kutsutigi tööle ja ma alustasin järgmisel päeval

27. Mis oli selle aasta parim film?

Aasta alguses ma käisin sellist filmi vaatamas, nagu The Florida Project. See oli päris hea. Tooksin välja veel Eesti filmidest Seltsimees lapse ja Eia jõulud Tondikakul.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Ma sain 31-aastaseks ja pidasin seda ainult perekonnaga Tondi restos. Rohkem midagi ei teinudki. Tööl tähistasin ka. See oli üpris uudne kogemus, sest pärast aastaid vabakutselise rollis olemist oli huvitav ka kuskil kollektiivis sünnipäeva tähistada.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Kui ma oleks võitnud selle 2-nädalase tuusiku soojale maale.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

I’m sorry, what? 😀 Mina ikka jeans and T-shirt kinda gal. 😀

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Mu kass and a lot of sleep.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Mulle meeldis Anett Kontaveit,Liis Lemsalu, Mihkel Raud ja Mirtel Pohla.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Ma olen poliitikakauge inimene. Ma mäletan seda ränderaamistiku küsimust, aga ma ei oska seisukohta võtta.

34. Keda igatsesid?

Kedagi.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Ma tutvusin sel aastal küll päris mitmete erinevate inimestega uute kolleegide näol, aga ei oska kedagi välja tuua.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2018 õpetas.

Ära mine uisapäisa igalepoole tööle, kui sa pole valmis seal pikemalt peatuma.