Millised ootused on mul järgmisele 30 päevale

29. päeva teema on minu ootused järgmisele 30 päevale ehk siis minu ootused veebruarikuule. No veebruarit olen ma väga oodanud, jaanuaris ei toimunud suurt midagi, sest kohe alguses on mitu sünnipäeva, ma peaks ka vennalt lõpuks jõulukingi kätte saama :D. Siis järgmisel nädalavahetusel on mitu sündmust, mida tahaks telekast/netist jälgida: Fed Cup, Eesti Laul ja The Walking Dead naaseb ekraanile. The Walking Deadi paus on mulle niimoodi mõjunud,e et ma pole üldse selle lainel praegu. Olen vaadanud preview’sid ja tundub, et hooaja teinepool tuleb märksa parem kui esimene, aga I’m just not feeling it yet. Aga kõige rohkem ootan ma järgmiselt kuult seda, et mu kaalulangemine edeneb paremini ja stabiilsemalt, kui see jaanuaris on läinud. Ma loodan, et juba kuu esimeses pooles toimuvad sotsiaalsed üritused, kus tuleb vist ka kavaväliselt veidi süüa, kaalulangusele suurt põntsu ei pane. Ma loodan veebruarist ka veidi liigutama end hakata, kuigi üldse ei viitsi. 😀 Võiks ainult toitumisega see kaal soovitud kiirusel alla minna. Sotsiaalsetest üritustest rääkides, siis loodan, et need ka lähevad hästi ja et veedan pere ja sõpradega kvaliteetselt aega. Lisaks loodan, et saab lõpuks isa tuha maha maetud ja ka tema korteri lõpuks müüki pandud, kuigi seda on enne vaja kõvasti koristada. Muidu üldiselt loodan, et on tunduvalt rohkem tööd, kui seda oli jaanuaris, muidu on mul küll jama käes.

Advertisements

Parim asi, mis minuga eelmine nädal juhtus

Tegelikult juba täna lõpule jõudva 30 päeva blogimise väljakutse 28. päeva teema on “Parim asi, mis sinuga sellel nädalal juhtunud”. Kuna 28. päev jäi eelmisele nädalale, siis ma räägin eelmisest nädalast. Ma arvan, et kõige parem asi, mis minuga eelmine nädal juhtus, ei paista üldse nii tore asi, aga tegelikult ikka oli. Nimelt ma sain esmaspäeval lõpuks ühe suurem töö jaanuari kuusse. Kuna see kuu on olnud täielikult töödevaene ja ma arvasin, et järgmisel palgapäeval laekub mulle tõlkebüroolt ainult 50 eurot, siis tänu sellele, et ma esmaspäeval selle töö sain, siis saavad arved vähemalt makstud ja natuke süüa saab ka :). Teine parim asi oli imeselt see, et leppisin ühe sõbrannaga ära, kellega ma paar nädalat tagasi suutsin tülli minna, sain temaga kokku korraks ja nägin ära ka tema imearmsa 2,5-aastase vennatütre. Ja kolmas parim asi oli ilmselt see, et teisipäeval, kui oli nädala kontrollkaalumine, oli mu kaal mingi 700 grammi langenud võrreldes eelmise nädala sama ajaga, mis oli minu jaoks suur asi, sest eelneva nädala jooksul ma suutsin ma ühel päeval täiega patustada ja esmaspäevani tundus, et see maksab nüüd julmalt kätte ja midagi ei saa nüüd maha, aga vot siis, kannatlikkus ja kava range järgimine ülejäänud nädala viis ikkagi sihile. No mitte päris, tegelikult tahaks nädalas kilo alla saada, aga I take what I can get.

feetonscale

 

Kuidas ma olen viimase 2 aastaga muutunud

See on jälle keeruline teema minu jaoks, sest ma nagu põhimõtteliselt ei usu, et inimene üldjoontelt elu jooksul väga muuutub. Ma arvan, et ta muudab ja kohandab oma käitumist ja areneb mõtemallidest, aga olemus ei muutu. Aga no alustame välimusest. Ma olen 2 aasta taguse ajaga kindlasti mingi 20 kilo raskem, umbes 2,5 aatat tagasi hakkas mu kaal kiiresti tõusma ja tõuseks siiani, kui ma nüüd ei tegeleks kaalust alla saamisega. Ja palju on muutunud ka mu juuksevõrv. Kaks aastat tagasi olin blond, siis vahepeal veits tumedam ja nüüd on mul balayage’i stiilis kahte värvi juuksed. Aa ja no juuksed on kõvasti pikemad praegu kui 2 aastat tagasi.

Aga kui võtta võrdluseks käitumine või vaimne eneseareng, siis kõigest ma ei taha siin blogis rääkida, aga ütleme nii, et 2 aastat tagasi olin ma väga emotsionaalne, mul oli siis isiklikult väga halb aeg. Nüüd ma olen hulga rahulikum ja rohkem oma eesmärkidele pühendunud. Ma arvan, et 2 aastaga on muutunud kõige rohkem see, et tänasel päeval ma tahan tulevikku vaadata ja näen seda positiivsetes toonides. Mul on rohkem plaane, kui ma täide viia jõuan. Üleüldiselt on 2 aasta taguse ajaga kõik kindlasti palju parem. Isegi aasta tagasi veel ma nutsin silmad peast välja, et ma saan kohe 30 ja issand, mis nüüd saab, nüüd tuleb lapsi saama hakata ja normaalse inimese kombel tööle minna. Praegu paar kuud enne 30. sünnipäeva olen ma jumala chill. Tuleb mis tulema peab. Ette pole mõtet muretseda. Kui mu elu ei kulge ühiskondlike normide järgi, siis mis teha. Kulgeb natuke teistmoodi siis, peaasi, et ma jõuan sinna, kuhu vaja.

Imelikud/naljakad asjad, mida teen üksi olles

Blogimise väljakutse 26. päeva teema on “Imelikud/naljakad asjda, mida teen üksi olles”. Ma ei teagi, et ma teeks väga midagi, mida mingil juhul avalikult ei teeks. Kui välja arvata sellised elementaarsed asjad, nagu nina nokkimine, peeretamine ja aluspesus ringi uimerdamine. Üks imelik asi, mida ma üksi olles teen ja millest ma kuidagi lahti ei saa, on iseendaga rääkimine. Ma nagu konkreetselt ei räägi endaga, kuivõrd ma lihtsalt mõtlen kõvasti. Aga ikkagi üsna halb komme. Lisaks mulle meeldib millelegi pingsalt mõeldes sellist naljakat nägu teha, nagu alloleval pildil. Rohkem mul ei tulegi midagi meelde, mida imelikku/naljakat ma kodus üksi teen.

img_0624

Just siis, kui postituse lõpetasin, selgus, et Kelly Sildaru võitis teist aastat järjest X-gamesi pargisõidus. Jee 😀 Palju õnne!!!! Vaatasin võistlust ja suht lõdvalt pani kinni. Üks temavanune prantslane pakkus sealt konkurentsi, aga muidu käisid kõik perseli. Sama mulje jättis ka eelmise aasta võistlus. Tekib tunne, et ta paneks pimesi ka selle võistluse kinni 😀

20160129__kelly-sildarup1

Lemmikfilmid, mille vaatamisest ma ei väsi

Blogimise väljakutse 25. päeva teema on “Lemmikfilmid, mida sa ei väsi vaatamast”. Ma olen tegelikult juba teinud sellise postituse, kus olen loetlenud oma lemmikfilmid. See asub siin. Nendest ehk ainult We need to talk about Kevin on selline, mida ehk päris lõputult ei vaataks. Muidu kehtib see list endiselt. Lisaks vaatasin ma hiljuti juba ma ei tea mitmendat korda filme The others, Beaches (väga imelik oli seda vaadates mõelda, et see on ligi 30 aastat vana juba, mis on pms sama palju, kui minul vanust), Butterfly Effect, Panic Room, White Oleander (minu põhiline soovitus sellest nimekirjast) ja One Day.

astrid-white-oleander-1380259-2100-1400
White Oleander (2002)

Ühesõnaga mulle meeldib uuesti vaadata pigem selliseid tõsiseimaid filme, mitte mingeid klassikalisi komöödiaid, nagu “Üksinda kodus” või “Kuum pirukas”.