Käisin kinos ja vaatasin Eesti laulu

Eile käisin üle pika aja kinos ja vaatasin just sellist filmi, mis mind tõmbab. Elulist ja pöfilikku. Siit saab lugeda ametlikku tutvustust, aga ma tahan seda filmi ka oma sõnadega avada. Näidatakse seda siis peamiselt ühe väikese tüdruku (Moonee) silme läbi, kes elab oma emaga räämas motellis just Florida Disneylandi vahetus lähetuses. Vanasti olid need motellid turistidele, aga nüüd kõnnivad nad selg ees minema, kui sinna kanti satuvad. Ei, nüüd on need mõeldud vaesuses virelevatele ameeriklastele, kelle jaoks on Disneylandi külastamine ülim luksus, millele ei tasu raha laristada. Sest sissepääsu piletite hankimine ei oleks midagi keerulist, nimelt filmis varastabki Moonee ema ühelt turistilt nii palju käepaelu, et ta saaks tahtmise korral Moonega sinna kas või 2 korda minna, aga nad teevad need rahaks ja lähevad siis poodi head paremat ostma.

Niisiis mängib Moonee oma sõpradega motellides ja mahajäetud majades, lunib turistidelt jäätiseraha ja nädala suursündmuseks on see, kui motelli keegi uus kolib või satub või kui keegi lahkub. Mina ei saa aga aru sellest emast, kes oma last küll armastab ja teeb oma peaga kõik võimaliku, et last toita ja katta, kuid samas õpetab ta oma lapsele halva eeskujuga halba käitumist, ei võta vastutust lapse halva käitumise eest ja nagu üks tädi filmis välja toob, on ema põhjuseks, miks nad Mooneega nii halvas olukorras on ja miks lõpuks lastekaitse kohale tuleb. Mulle meeldis see film sellepärast, et see oli nii värviline ja ilus. Kui muidu näidatakse vaesust hallides toonides, siis selles filmis on kõik värviline. See vaesus ei tekitanud minus tülgastust, vaid kadedust, sest neil on ikka vedanud, et neil on soe kliima, Film kandideerib ka parima meeskõrvalosa kategoorias Oscarile, nii et minge kinno, see veel jookseb nädalapäevad ja on seda aega ja raha väärt.

Aga natuke Eesti laulust ka. Eesti laulu, nagu ka Eurovisiooni ei ole enam huvitav vaadata, sest võitja on ette teada. Eurovisioonil võib-olla veidi vähem, aga Eesti laul on nii läbinähtavaks muutunud. Ma ei tea, kes seda korraldab, aga võitja nämmmutatakse või küpsetatakse (nagu ütles Triin selle nähtuse kohta) meedias ammu enne Eesti laulu finaali selgeks, et finaal on ainult võitja vormistamine. Teised actid ja hääletamine on ainult formaalsus. Muidugi väikestele tegijatele on see hea võimalus end näidata ja kuuldavasti pole ERR-il oma raha mitte kuhugi mujale panna, aga tahaks, et asjad oleks nagu vanasti, kus kõik selgus tähtsal päeval live esituste põhjal. Kaotagu kas või poolfinaalid ära, et oleks huvitavam. Rahvas võib ju Stig Rästat jubedalt armastada, aga kui välismaalased on öelnud, et Elina lugu on see, mis kõik ära võib võita ja kihlveokontorite koefitsiendid ka seda toetavad, siis tuleb see lugu ka Eurovisioonile saata. Ja muidugi mina tahan ka, et parim võimalik laul läheks, sest Eesti võiks vahelduseks asja kinni panna. Ma ei tea, kus ja kuidas me selle asja järgneval aasta ära teeks, aga võit on peavõit. Samas iga aasta ei ole “küpsetatud” laul just mingi Eurovisiooni võidulaul, kaugeltki mitte, aga ikka on vaja selle poolt hääletada, nagu oleks kogu Eesti rahvas meedia poolt ära hüpnotiseeritud. Kes arvas, et Koit ja Laura on Eurokale saatmiseks hea variant….Võib-olla 20 aastat tagasi jah, aga mitte sellel sajandil. Iseasi on see, et nad suutsid eelmine aasta Eesti laulule päris hea esituse teha, aga see kõik põrmustati Euroka laval, kui ma ei tea, kes arvas, et asi võiks välja näha nagu Ladina-Ameerika seebika avatiitrid.

Jah, mul pole muud teha, kui sellist asjadega oma pead vaevata 😀 Ma apteidin varsti teid oma kaalulangetuse kohapealt, aga praegu uudiseid ei ole, sest ma ei suuda järge pidada nii nagu vaja. Aga sellest juba teinekord.

Advertisements

Ennustamine on üks tänamatu töö

Nii palju siis sellest tänamatust ennustamise tööst. Läks nagu alati läheb, kui keegi arvab, et võiks teha omaloomingut. Minu reaktsioon eilsele eesti esitusele:

Ma sain selle emotsiooni aasta hiljem, sest eelmine aasta, kui Internet plahvatas sellest, et “Play” esitust oli Eurovisioni jaoks tundmatuseni muudetud ja et need “väiksed muudatused” rikkusid kõik ilusa ära, oli mul lihtsalt ülimalt suva, sest teadsin, et sel laulul pole mingeid võimalusi. Aga sel aastal…no ei ole naljakas enam, kallis Eesti eurotiim, no ei ole naljakas. Ma ei tea, kes või mis on sinna tiimi siginenud, aga alates sellest, kui Elina Born tegi 2015. aastal laval mingeid imelikke grimasse, arvab keegi, et see ongi normaalne laulmise juurde kuuluv nüanss. Et peabki mingit teatrit tegema. Koit Toome oli kogu esituse ajal nagu mingi vanamees, kes üritab 17-aastast voodisse rääkida. Laura vist läks lihtsalt nii närvi alguses olnud tehnilisest viperusest, et tal oli kogu aeg selline nägu, et saaks ainult minema siit lavalt. Kogu Twitter kihab praegu nendest pervolookidest, mida Koit seal lampi kaamerasse teeb, aga see polnud kaugeltki kõige hullem osa. Hetkel, kui nad lõpus käsi-peadpidi kokku läksid, teadsin ma, et siin ei ole enam mingit lootust. It’s done, it’s over. Järgmine aasta jälle.

Oot, asja juures on midagi positiivset ka. Selles suhtes, et ärge öelge, et ma olen liiga kriitiline ja negatiivne. Positiivne on asja juures see, et vähemalt saab Laurast Eesti laulul mitmeks aastaks rahu ja no Koit ei viitsiks rohkem nkn. Aga siit tuleb see suurepärane kõnealune esitus:

Eesti šansid tänavusel Eurovisionil

Kui ma olen juba hoos, siis kirjutan kohe natuke ka Eurovisionist, panen oma ennustused kirja, sest pärast ma enam ei viitsi niisama nämmutada. Alustame siis sellest, et kuigi Eesti laulul olid mul sel aastal teised lemmikud, siis hetkel see laul ja see kombo (tegelikult ei ole kummagi artisti suur fänn, aga kui nad juba seal on, siis hoian pöialt) has grown on me. Eks see on retro ja väga mainstream ja selline europop jääb juba vaikselt Eurovisionil ka ajale jalgu, aga loodame, et inimestel veel ei ole päris kõrini. Kui nad lavalist esitust ka p*rsse ei keera, siis ma arvan, et sõuab sujuvalt finaali. Mitte nii kindla favoriidina, kui GtY 2 aastat tagasi, aga piisavalt kindlalt. Asi, mis mulle selle loo puhul jubedalt närvidele käib, on see pidev “aaa-aaa-aaa” seal vahepeal. Kuid ma ei oleks pettunud, aga lihtsalt VÄGA üllatunud, kui me sel aastal poolfinaali jääks. Kuigi see, kuidas finaalis läheb, on juba omaette teema. Asjad, mis minu meelest võivad Eestile tänavu saatuslikuks saada (jättes laulu enda kommenteerimata, sest noh, maitse asi):

  1. Laura ja Koidu vaheline keemia on suur ümmargune NULL. Seal ei ole nagu midagi. Elinal ja Stigil nappis ka seda ja ega Maarja ja Ivo ka omal ajal ei kiiranud suurt armastust, aga kahe viimase puhul on tegu tugeva lauluga, mida Verona nii väga ei ole.
  2. Laura on nii eemalolev ja külm kala seal laval, et mulle tundub, et tal pole aimugi, mis see armastus on või millest üldse jutt käib 😀 Ja ega seda väga kunstlikult juurde ei keera ka. Kui naeratab natuke kaamerasse esituse ajal, siis saame natuke punkte juurde.
  3. Kui Laura pole vokaalselt nii hea, kui võiks.
  4. Ma ei ole näinud, milline asi kaameras reaalselt olema saab, aga issand, kui nad selle lahusolevate armastajate asja liiga teatraalseks teevad, nagu meil siin 2 aastat on probleemiks olnud, siis… ei päästa Laura peenike piha ega Koidu hea vokaal ka enam mitte midagi.
  5. Jube palju valgeid kleite on sel aastal, ma ei tea, kui palju neid finaalis kokku olema saab, aga kui wiwibloggs tegi juba vastava polli, siis see tähendab, et see on sel aastal teema. (See punkt on muidugi naljaga pooleks 😀 ).

Mis tuleb kasuks:

  1. Mõlemad on ilusad ja heas vormis ja visuaalselt on kõik ilus ja tore.
  2. Mõlemad on kogenud eurohundid, nii et sellist probleemi, nagu Belgial sel aastal, et ei tea, kas nooruke laulja esineb piisavalt laulule vääriliselt ja veenvalt, meil ei tohiks tekkida (jah, ma päriselt kuulan, mida Reikop räägib. Vahepeal. 😀  )
  3. Tegemist on duetiga ja neid sel aastal nii palju ei ole. Mul igatahes on jube nõrkus duettide vastu 😀
  4. Kui nad ei muuda Eesti laulu finaali lavastuslikku poolt väga palju, siis see kaameratöö ja kogu lavaline ülesehitus. Mõned asjad võiks olla veel paremini kui Eesti laulu finaalis ja siis oleks väga viis.

Ühesõnaga ma ennustan, et läheb finaali, aga finaalis TOP 5 kindlasti asja pole. Ei usu väga, et TOP10-ssegi,

Eesti Laulu finaal 2017

Vahelduseks ka üks kaalulangetusega mitte seotud postitus. Eesti laulu finaal on kohe ukse ees (s.t homme ehk 4. märtsil ongi juba live) ja tahaks kohe öelda, et minu meelest on see läbiaegade kõige tugevama finaal. Ainuke laul, mis mulle üldse ei sümpatiseeri, on Kerli laul, kuid kahjuks on just tema peamine favoriit. Kui seda laulu laulaks mõni tundmatu Marjuška Kopli metsade vahelt, siis ei oleks sellel lool väga hästi läinud, aga see on ju Kerli. Kõigi teiste favoriitide kahjuks räägib see, et Kerlil oli juba poolfinaalis suur žürii poolehoid ja on seda ilmselt ka finaalis, sest kuidas sa paned ühe punni arstistile, kes on “maailmakuulus”. Teistel rahva lemmikutel, Ariadnel või Laura&Koidul sellist žürii poolehoidu ei ole ja see teeb nad haavatavaks.

Kui ma vaatan ka selles valguses, et kes Eurole saata, siis ainsana ehk ei saadaks Daniel Levi ja muidugi Ivo Linnat, sest kui nunnu see laul ka ei oleks, on ivolinnade aeg Eurovisionil lihtsalt ümber. Ja Daniel Levi oleks lihtsalt igav. Aga kõik teised – roheline tuli. Isegi Kerli puhul oleks huvitav näha, mida Euroopa arvab meie maailma kõige rohkem edu saavutanud arstist, aga erinevalt meie kodukootud publikust, kes Kerlit nagu ka Jüri Pootsmani jube eriliseks peavad, arvab europublik, et nad on peast napakad, kes on pandud lavale mingit lolli komenjanti tegema ja jätavad ka Kerli poolfinaalis viimasele kohale. No seda ma loodan, kui Kerli peaks tõesti võitma.

Tegelikult ma arvangi, et on kaks potentsiaalselt võitjat – Kerli ning Laura ja Koit ja kuigi ma arvan, et Verona on ka mõttetu 90-ndate jura, mille põhi on Lõhmusel ilmselt 95-st saati seisnud kuskil ja sellelt siis tänavuseks Eesti Lauluks tolmu pealt puhus, siis on duetid mu nõrk koht ja puhtalt selle jaoks, et Kerli ei võidaks, olen ma valmis oma pöidlaid Veronale hoidma. Varbad võin ka appi võtta. Üks laul, mis võib veel üllatada, on see teine duett finaalis, kellel oli poolfinaalis nii rahva kui ka žürii poolehoid. Ma räägin ikka sellest armsast noortelaulust:

Mida eurofännid nimetavad hellitavalt Chainsmokersi rip-offiks. Ma arvan, et see on tunnustus riigis, mille popmuusika on mingil põhjusel ikka jubedalt kinni 90-ndates. Aga see neiu võiks küll oma kleidi ära vahetada. Kus kohast ta selle pätsas? Draamateatri kostüümilaost? Lisaks ärme unusta Ariadnet, Elina Borni, Liis Lemsalu, Rasmus Rändveed. See nimekiri on lõputu, nii palju häid asju, mida Ukrainasse saata, aga ikka on vaja see õudsa kõlaga “Spirit Animal” sinna saata.

Ülejäänud laulud finaalis esitamise järjekorras:

Tuubi vaatamiste põhjal on võitja küll Ariadne “Feel me now”, aga erinevad pollid ja hääletused räägivad pigem “Verona” või “Spirit Animali” kasuks. Ja ma ei tunne, et poolfinaalidesse oleks midagi väärtuslikku jäänud. Enamik lemmikuid sai edasi. Eriti meeldis mulle see, et kui Rasmuse laul enne poolfinaali oli suhteliselt alahinnatud, siis poolfinaalis pani Rasmus sellise esituse püsti, et keegi ei saanud sellest mööda vaadata. Finaalis on tal ehk vähe šansse, aga oma soolokarjäärile paneb sellega küll ilusa alguse.

Igatahes ootame homset, algusega 19.30 ja kui muud põhjust ei leia vaatamiseks, siis mõtle, et näeb komput Mansi, mis on natuke parem kui see tiinekas, kes eelmine aasta oli.:)

 

Eesti laulu laulud

Nüüd ma olen jõudnud eesti laulu lood vähemalt paar korda läbi kuulata. Esimese poolfinaali omasid rohkem ja tegelikult paari teise poolfinaali laulu pole suutnud ühe korragi lõpuni kuulata, aga ma pingutan selle nimel. Kõigepealt ütlen ühe lausega, mis ma laulust arvan, ja siis panen kirja enda ennustused, milliseid laule ma finaalis näen. Ja kui te ei ole ikka laule kuulnud, siis ERR-i eesti laulu lehel on player üleval: http://etv.err.ee/l/meelelahutus/eesti_laul

I poolfinaal

1. Lenna Kuurmaa “Slingshot” – üldiselt meeldib, pole küll selle poolfinaali lemmik, aga üldiselt ei vahetaks kanalit, kui raadiost tuleks. Huvitav on Lennat üle pika aja inglise keeles laulmas kuulda.

2. Elina Born “In or Out” – peaks ütlema, et pärast seda õudukat, milleks oli “Play”, oleks pidanud mu ootused Stigi loomingu suhtes madalad olema, aga ma ootasin selle laulu väljatulekut kõige rohkem ja mu ootused olid kõrged. Ma teadsin, et see on halvem kui “Goodbye to Yesterday”, aga lootsin, et tunduvalt parem kui “Enough”. Esimene reaktsioon “In or Outi” kuulates oli pettumus, et järjekordne “Enough”, aga it’s growing on me. Lõpuks arvan, et miilides parem kui “Enough”. Millegi pärast meenutab mulle alljärgnevat Eurolaulu lugu, mis minu meelest oleks pidanud tol aastal võitma. Ära solvu eks, Stig.

3. Carl-Philip “Everything But You” – pretty decent. Kui see lugu tuleks raadiost, siis ma vist iialgi ei arvaks fakte teadmata, et see on mõni eesti laulja lugu. Aga samas ei oleks see midagi erilist, eriti Eurolaval. Aga mõnus raadiolugu autosõidu taustale kindlasti.

4.Ivo Linna “Suur loterii” – see laul on täiesti korralik ivolinnalik laul. Ei midagi rohkemat ega vähemat. Aga Eurovisiooni lavast lahutab seda laulu valgusaasta või paar. Samas võib finaali saada küll, sest kui kõik vanemad inimesed hakkavad selle ühe laulu poolt hääletama, siis juhtub sama, mis Kati Laevaga eelmine aasta juhtus.

5.Ariadne “Feel Me Now”- meeldis kohe, kui esimest korda kuulsin ja Eesti laulu konkursi lugudega on mul tavaliselt see, et laul vajab mitu kuulamist, et mulle üldse natukenegi meeldima hakkaks. Nii et selles laulus on see miski, mis tõmbab kaasa. Ma tahaks, et see paneks I poolfinaali kinni, aga ilmselt mitte.

6. Uku Suviste “Supernatural” – minu jaoks täielik “Super love”. Õudne, aga kardan, et saab finaali, sest Uku on ju nii nunnu.

7.Laura Prits “Hey Kiddo” – see on selline omapärane, paljudele ei meeldi, aga mulle meeldib. Võiks finaali saada, aga ei saa ilmselt.

8. Karl-Kristjan & Whogaux feat. Maian “Have You Now” – ega mul selle loo vastu otseselt ei ole midagi, täitsa kõlbab kuskile raadiosse, aga samas ise endale playlisti ei paneks. Las jääb poolfinaali.

9. Janno Reim & Kosmos “Valan pisaraid” – ei ole üldse minu teema. Kõige õudsam asi selles poolfinaalis. Ma ei tea, kuhu Super hot ja blues band jäi, aga see, mis oli laulus “Maybe-maybe”, läks vist koos ülejäänud bändi nimega. Jääb poolfinaali või ma söön oma mütsi ära.

10. Leemet Onno “Hurricane” – mulle meeldivad need kohad täiega, kus ta ei laula parajasti (tähendab ta teeb mingit ininat seal), aga laul ise ei ole midagi erilist. Ei saa edasi, liiga tugev poolfinaal selleks.

Edasi saavad: Lenna, Elina, Carl-Philip, Ariadne (need neli kindlalt ja siis jumal teab, kes see viies on, aga ma pakun, et Ivo või Uku)

II poolfinaal

1.Liis Lemsalu “Keep Running” – mhh, tegelikult võib tegemist olla normaalse lauluga, aga Liisi hääl lõikab selles laulus (varem pole see nii olnud) nii ajju, eriti salmiosades, et raske on kindel olla. Eks näeb, kuidas elavas esituses kõlab. Nii kehv poolfinaal on, et võib isegi edasi saada.

2.Koit Toome ja Laura “Verona” – olgem ausad, see laul ei ole mitte midagi erilist. 100 korda kuuldud. Kui jõuab finaalis TOP3 või, jumal hoia, ära võidab, siis ainult tänu tuntud nimedele (eriti see, et Laural see SKNT populaarsus praegu taga on).

3. Rasmus Rändvee “This Love” – minu lemmik sellest poolfinaalist. Kohe meeldis, kui esimest korda kuulsin. Rasmus, Rasmus, kas sa tõestad nüüd Eesti laulul, et su võit EOS-is polnud viga, nagu Elina senine edukus on paljud ehk uskuma pannud. Catchy as hell.

4. Kerli “Spirit Animal” –

source

615

1023

5. Daniel Levi “All I Need” – korralik raadiolugu, aga “Burning Lights” oli ikka kordades parem. Kui saab finaali, siis raskustega.

6. Alvistar Funk Association “Make Love, Not War” – see on üks laule, mida ma olen mitu korda mängima pannud, aga lõppu pole jõudnud. Ma ei uskunud, et Kerli loost hullemat saab olla, aga näe leitud. Kuigi ma saan aru, et siin on konkreetselt Eurovisioonile mõeldud, kui ainsad äratuntavad sõnad on riiginimed. Aga sellest Eurolavast võib see bänd selle looga ainult unistada!

7. Close To Infinity featuring Ian Karell “Sounds Like Home” – omapärane, mingis mõttes huvitav. Noh, vähemalt paistaks silma Eurovisioonil. Ja siis jääks silmapaistvalt viimaseks. Veits liiga alternatiivne minu jaoks.

8. Almost Natural “Electric” – liiiiiga monotoone ja korduv. Ei midagi erilist. Head poolfinaali jäämist!

9. Antsud “Vihm” – päris hea, algus on väga paljulubav, aga ma millegipärast väsin sellest tam-tam-tabi-tabi-tam’ist suht kiiresti ära. Mitmekesisuse mõttes võiks ju edasi saada, aga läheb raskeks.

10. Angeelia “We Ride With Our Flow” – algus on väga paljulubav, aga siis vajub ära kuidagi ja järgi jääb tüütu ulgumine.

Ennustamine on tänamatu töö ja ilmselt selle poolfinaaliga panen rohkem puusse, aga minu viis nime on järgmised: Kerli, Rasmus, Koit&Laura, Liis Lemsalu, Daniel Levi.