Kõigest ja mitte millestki

  • Isadepäevast…kuna minu isa suri eelmine aasta pisut pärast isadepäeva, siis on see minu esimene isadepäev, kui mul ei olegi isa. Mitte et ta eluajal suurem asi isa oleks olnud, aga raju ikka. Ma olen omaarust veits veel liiga noor, et poolorb olla. Tegelikult ma astun isadepäevast üle samamoodi, nagu ma astun tavaliselt üle valentini- ja naistepäevast. Mõttetud tähtpäevad, mis võiks olemata olla. Viimasel ajal on tekkinud ka mingi vanavanemate päeva tähistamine…öak. Kui teile tundub, et see, et ma neid päevi ei salli, tuleneb millestki konkreetsest, siis on teil ilmselt õigus.
  • Jõulud….on juba jututeemaks. Küll on teada, millal toimub tööl jõulupidu (ja ma olen nii excited about that, sest ma pole ammu kuskil ametlikult töötanud ja seega pole ammu jõulupidusid saanud pidada), küll on juttu juba jõuluõhtust ja jõulukinkidest. Mina olen oma jõulukingisoovid juba esitanud ja peas mõlguvad huvitavad mõtted sellest, mida ise kinkida. Ma olen päris elevil jõulude pärast sel aastal, sest eelmine aasta oli nii tore jõul ja seda vaatamata sellele, et üks vend ei osale, kuna ta on vaja jõuludepühade ajal Vietnamisse põigata. Ma olen niiiiiiiiiiiiiiii kade tegelikult. Noh, vähemalt ma tunnistan seda 😛
  • Töö….töö on üks kammajaa.  Olles tööl olnud vaid lühikese kuu aega, pandi mind õpetama välja plikat, kes tegelikult tööd üldse ei teinud, nii et kõik oli maha visatud aeg. Tuli ta ju tööle ainult sellepärast, et semmida meie kohaliku Don Juaniga, kes mullegi külge üritas lüüa. Ja et sellest vähe oleks, jäi ainuke eesti meeskonna küsitleja haigeks ja kogu möödunud nädala ma pidin üksi rabama. Ja esmaspäeval ootab mind üldse ingliskeelsete küsitluste tegemine.
  • Palgapäev oli ja loomulikult ma pidin kohe raha laiaks lööma. Kõigepeal ma ostsin Kanepi-Kontaveidi mängu piletid ära. Kõik head kohad samas hinnaklassis olid juba müüdud….nuuks. Ja siis ma lihtsalt pidin ostma endale uuesti iPhone SE, sest ma lihtsalt igatsesin seda telefoni. See on just selline, nagu mulle meeldib – väike, kompaktne, kõrvaklappide auguga (veel) ja ilusa välimusega, rääkimata töökindlusest. Kuigi ta mul natuke trikke teeb, Kes ei mäleta, siis ma ostsin selle telefoni aasta tagasi, müüsin töötuks jäädes maha, kuna raha oli vaja, ja hiljem ostsin mingi odava Samsungi plönni. Aga ma vihkasin seda telefoni. Ma ei tea, kuidas Apple seda teeb, aga iPhone’i on nii mõnus kasutada.
  • Fitlap…ma ei tahtnud sellest enne rääkida, kui asi kindel on, et ma sellega ka hakkama saan, aga pms ma käisin poes juba vajalikku kraami ostmas ja homme peaks algama kava järgimine uue hooga. Sest mul on kopp ees, nii palju kilosid on suvega võrreldes tagasi tulnud ja iga päev pükse jalga pannes tunnen, kuidas jälle on need natuke kitsamaks läinud 😀 Saaks ainult selle magusaisu kontrolli alla. Nuuks.
  • Isiklik elu. Sakib bäädli, sakib, lihtsalt sakib. Love sucks.
Advertisements

Moodne jõuluvana

Mina nägin täna jõuluvana ja, ei, jõuluvana ei tulnud koju. Kas teadsite, et jõuluvana tänapäeval enam saaniga ei sõida? Ei, sest moodne jõuluvana on põhjapõtradele puhkust andnud ja hoopis “vana” hea neljarattalise Audi kasuks otsustanud. Ilmselgelt ei saa Eestis saaniga sõita, sest pole lund, ja seega tuli jõulutaadil mingi lahendus leida.

Juhtus see siis, kui tulime ema juurest jõuluistumiselt tagasi, jõuluvana oli pakid juba kuuse alla jätnud, nii et ema juures teda ei näinud. Aga tagasiteel, vot tagasiteel sõitsime tema audist mööda. Suur paks habe, punane kuub seljas ja täitsa jõuluvana. Mina vaatasin jõulumeest, tema vaatas mind, ja ega mina ei suutnud on erutust varjata ning kilkasin ka teistele autos olijatele, et näe jõuluvana…novyy-god-ded-moroz-mashina

Muidu kingid, mis ta tõi, olid ka toredad.Mul mingeid erisoove jõuluvanale sel aastal ei olnud, aga ta tõi nahkkindad, kehakoorija, puudri, elektrilise hambaharja, kommid ja midagi kassile. Häid pühi!

92842

 

Kingid pakitud

Läks sada aastat, aga mul on nüüd ka kingid pakitud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Krt, kui närvi ajas see, et pärast ebaõnnestunud katset Rimist jõuluteemalist pakkepaberit leida läksin Prismasse ja mis mulle sealt siis otsa vaatas? DISNEY ja ROOSID. Tra, nii närvi ajas. Mis mõttes on jõuluteemalisi kinkekotte, paelu, rosette ja kõike, aga mitte kõige tavalisemat pakkepaberit. Ma arvasin, et tänapäeval pakitakse kinkekottidesse ja ainult mulle meeldib see oldschool värk, aga sittagi. Lõpuks ma siis ostsin selle heledama, sest see oli enam-vähem ainuke, kus polnud ei disney tegelasi ega roose ja see sinine oli mul juba endal olemas. Järgmine aasta ma lähen ja ostan kohe oktoobris pakkepaberi ära, enne kui mul üldse kingitusedki ostetud. 😀

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kass näitas täna ikka tõelist iseloomu. Kõigepealt ma panin muidu kummuti peal asetseva kuuse põrandale, et kingitustega koos pilti teha, ja siis oli ta kogu see aeg selle kuuse ümber, näris oksi ja tulesid (mida ma küll üritasin takistada). Siis ma tõstsin kuuse tagasi kummutile, kuhu ta ei pääse, ning seejärel ta tegi selles kohas, kus kuusk oli olnud, igasugu järske hüppeid ja näugus kurjakuulutavalt, olles ilmselgelt kuri, et ta kuusest ilma jäi :D.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aga iga tahes nüüd on pakitud ja nüüd ma võin rahulikult kuni neljapäevani tiksuda ja jõuluvana oodata :).

Ilusat neljandat adventi

Ma sain ka täna nii kaugele, et panin jõulutuled välja. Jeee:D. Nii ilus on nüüd pimedas. Tahaks ühtesid tulesid veel, aga Rimis raisk ei olnud enam tavalisi odavaid ja pakkimispaberiga oli ka üks null tehtud. Kusjuures ma ei saa üldse aru, millal see suur shoppamine seal tehti, sest näiteks eile ma käisin Kristiine keskuses ja seal oli õhtul jumala rahulik. Ei mingit laulupidu. Jyskis poldud ka veel haarangut tehtud. Ma mäletan, et millalgi 23. või 24. detsembril sinna minnes on seal totaalselt tühjad riiulid. Ainult kõige kallim stuff on alles. 😀 Igatahes, jah, peab uuele katsele minema.

Pictures3

Seda videot (Taylori kass) võiks ma lõputult vaadata

Jõulukinkidest

Da-da-daa…Mul on kõik kingid ostetud selleks aastaks. 🙂 See on mingisugune rekord, sest tavaliselt ma otsin ja ostan kingitusi paar päeva enne jõululaupäeva, sest noh, siis on rohkem vaba aega. Mitte et mul praegu palju vaba aega oleks, aga on läinud kuidagi nii, et olen poodi sattunud ja kohe ära ostnud, kui midagi silma on hakanud. Täna käisin kesklinnas sellepärast, et oli vaja raamatukogust mõned raamatud võtta, et teha ära selle semestri ainukese aine eksamitöö. Nu ei olnud rahhi rohkem semestri alguses :(. Aga igatahes, kui linnas juba olin, siis tuli ka viimane vajalik kingitus ära osta. Ma olen oma selle aastaste ostudega jube rahul, kuid kahjuks teile näidata ei saa, sest mõned käivad siin lugemas. Aga ok, lasen natuke piiluda 😀

IMAG1988_1
Targemad teavad kohe, kus kohas sellisesse kotti pakitakse 🙂

Mul on sel aastal perele küll ainult kolm kinki teha, nagu ka eelmine aasta, aga sel aastal olen ma kinkidega rahul, sest sel aastal mul reaalselt ka on nii palju seda krõbisevat, et saaks normaalsed kingitused teha. Kuna ma olen juba mitu-mitu aastat ebaregulaarse sissetulekuga vaene vabakutseline, siis ei ole mitte alati jõuludeks pangaarvele kukkunud sellist summat, mille eest saaks kinkida seda, mida tahaks, mitte seda, mida sente veeretades lubada saan. Kuigi ega meil on alati traditsioon sümboolseid kinke teha ehk siis tean, et ma ei leia kingikotist never mingit nutitelefoni ega tahvelarvutit. Viimaseid ei saa ma isegi sünnipäevaks. Ainult stardikapitali ehk.

Kuna ma aga kingitusi näidata ei saa, siis näitan, mida ma endale ostsin.
Nimelt ostsin tervelt kolm erinevat šampooni. Don’t ask. 😀 Ühesõnaga, üks on sügavpuhastav (rasusele peanahale), teine hõbešampoon (et juustest kollast tooni välja saada) ja kolmas tavaline igapäevane šampoon.

IMAG2002_1
Ainult Elvitali olen varem kasutanud, nii et ülejäänud kahega on suur avastamis rõõm 🙂

Sel aastal koguneme jõuludel siis ema juurde ja oleme üle aastate kõige väiksema seltskonnaga. Tegelikult oli eelmine aasta sama vähe, kuid üks inimene on vahetunud. Kahjuks ei istu sel aastal meiega jõululauas enam minu oktoobris elavate hulgast lahkunud vanatädi, kes on mulle eluaeg kolmanda vanaema eest olnud. Vanatädil endal lapsi ei olnud, seega olime meie tema kõige lähemad sugulased. Nii kaua kui minul eluaastaid on, mäletan ma tema kohalolu meie jõululauas. Sellepärast ongi tunne, et meid on nüüd vähem jälle. Vanatädi oli lõpus nii haige, et viimased jõulud me veetsimegi neljakesi tema, mitte ema juures, kuna ta lihtsalt polnud võimeline kodust välja pittu minema. Sel aastal on vanatädi asemel siis venna uus elukaaslane, keda me emaga pole näinud, kuid jõuludel saame siis tuttavaks. Kuna traditsioonid näevad ette, et kõik teevad kõigile kinke, siis teeme ka talle ja kuna tal on poeg ka, siis otsustasime emaga, et teeme kingid nii temale kui ka ta pojale, kellest viimane küll jõululaupäeval meiega ei liitu. Vanaema viib ta nimelt Peterburi reisile*. Kuna me venna elukaaslast ja tema poega veel ei tunne, siis leppisime kokku, et teeme neile kingid kahepeale, seda enam, et vend ja venna elukaaslane teevad ju ka kahepeale kõik kingid, ja minu ülesandeks jäi poisile siis mingi väike mänguasi kuuse alla muretseda. Lõpuks me käisime küll emaga neid kinke koos ostmas.:)

IMAG2004
Rimis müüdavad Sifona mandariinid on parimad 🙂

* Venna elukaaslase pere on Vene õigeusklikud, seega 24. detsember ei tähenda neile sama, mida meile.