Jõuludest ja asjadest

Ma vihkan jõule. EI. Tegelikult on mul jõuludega selline mõnus love-hate suhe, et tavaliselt ma eelistan saata need pühad mööda a) töötades või b) kerges alkovines. Kuna a) variant tundus eelmine nädal veel kahtlane, siis täna ma hüppan küll rõõmust, sest mul on väike töö pühadeks! Jess! Ma ei tea, kuhu oma suures õnneuimas nüüd pugeda.

Asi on selles, et ma arvan, et jõulud on eelkõige…ei mitte kommertspüha, vaid lastepüha. Vat, kui mul oleks laps(ed), siis ma kallaks nad kinkidega üle ja võib-olla viitsiks muidki jõulutraditsioone järgida. S.t lapsena mulle muidugi meeldisid jõulud. Siis sai ju lahedaid kinke, mitte niisama sokke :D. Pereliikmeid-sugulasi oli siis rohkem (elus) ja piparkookide tegemine oli tore ja päris ehtne kuusk oli tore. Ma mäletan veel aega, kus kuuseokste peale pandi pärisküünlad! Ma siiani ei saa aru, kuidas elamised nõukaajal niimoodi maha ei põlenud, aga noh. Ma arvan, et umbes iga jõul tuletab keegi peres meelde selle, kuidas mu vend tahtis kangesti jõuluvana näha ja istus terve jõuluõhtu akna peal jõuluvana oodates (no eks ma tahtsin ka näha, aga oli mul seda kannatust jee) ning kuidas pereliikmed nägid kurja vaeva, et teda sealt hetkeks minema saada. Ja kui nad said ta korraks eemale, siis tagasi akna juurde jõudes oli ta ikka jube õnnetu, et jõuluvana jäi nägemata jälle ja akna taga oli  v a i d  suur kingikott :). Jep, iga jõul meenutatakse seda.

Siis kerime veits aega edasi. Kuna jõulupühadeaeg oli peamine aeg, mil emapoolne vanaema meil külas käis ja pikemaks jäi, siis pärast tema ootamatut lahkumist otsustas ema jõule downgradeda, mis tähendas muuhulgas ka loobumist päriskuuse tuppa toomisest, mis polnudki üldse kõige halvem variant, sest kõige viimane kuusk, mida see maja oma seinte vahel nägi, oli umbes selline (isal ei jäänud kärakast just palju raha üle too aasta):

charlie-brown-christmas-tree

Nojaa..pärast seda on ka minul jõuludest suht suva.

Aga mis mulle endiselt meeldib jõulude puhul: kingitused ja mitte niivõrd nende saamine kuivõrd ise nende tegemine. Seps on meil peres iidamast aadamast selline traditsioon, et kõik teevad kõigile kingitusi, nimed peale ja kuuse alla…nagu ikka. Ja siis on keegi jõuluvana olnud, kes kingid laiali jagab (see siis pärast seda, kui me enam seda jõuluvana juttu ei uskunud). Sellega on ka selline naljakas lugu, et kunagi, kui me vennaga väiksemad olime, siis tahtsime mõlemad ‘jõuluvana’ mängida. Oi, kuidas me kaklesime ja ma üritasin teda üle trumbata sellega, et otsisin oma jõulumütsi juba mitu tundi varem välja, panin pähe ja istusin kuusele kõige lähemale õiget aega ootama…

Mõni aasta hiljem ei tahtnud kumbki seda kohustust täita. 😀 Eks nüüd, kui ma ülejäänud pereliikmetest eraldi elan, siis on ikka see pere kokkusaamise rõõm suurem kui eales varem, nii et täiesti katastroofiline suhe mul jõuludega ka enam pole.

Muidugi vabakutselisena jään ma ilma ka nendest skandaalsetest pühadele eelnevatest firmapidudest, millest pärast aasta aega räägitakse, et kes kellega kuskil ameles või ropsis. Ei, tegelt probleem ei ole selles, et ma vabakutseline, sest tööandja mul olemas, aga tegelt mul pole aimugi, kas seal jõulupidu see aasta üldse toimub või mitte, sest mind ei kutsuta juba aasta aega ühelegi nende üritusele. No, I did not steal anything! 😛 Ma lihtsalt…emm…broke something. Ütleme siis nii. Never mind…mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…

(Btw, Lorde Royals on lihtsalt nii-nii hea lugu, et ma ei tea, kas mul sellest loost üldse kunagi kõrini saab. Tennis Court on ka päris hea. Ma pidin pikkali kukkuma, kui kuulsin, et ta aint 17-aastane. )

Aga praegu olen ma küll eesootavate jõulupühade suhtes positiivselt meelestatud. Ja mitte ainult töötamise võimaluse pärast :D. Seniks-kuniks. Sest kammaan, ega ma nii sassis ka pole, et õigusteksti tõlkimisest leili minna. Tegelt on päris hirmus mõelda, sest tavaliselt ma seda tüüpi tekste ei tee ja õigustekstid on lihtsalt ko-hu-ta-vad.

Siinkohal lõpetangi ja soovin kõigile lugejatele rahulikke jõulupühi.

PhotoGrid_1387771007665

Advertisements

Astusin s*ta sisse… ehk kohtumine Windows 8-ga, kuid mitte ainult

Meie esimene kohtumine tuli väga ootamatult. Ma ei teadnud temast varem midagi, ainult seda, et ta on olemas, aga kõikide muude detailide suhtes olin siiani kurt ja pime, sest ma ei plaani niipea arvutit ega ka seega op-i vahetada, seega milleks uurida, eks, ja ennast ootamatusteks ette valmistada. Aga töö tõttu pean väga erinevate arvutitega kokku puutuma ja karta oli, et varem või hiljem mind uustulnukat sisaldavasse arvutisse kupatatakse. Nii et ise olin loll, eks.

Ühesõnaga sain oma tööülesande kätte ja logisin rõõmsalt nagu alati kaugühenduse abil arvutisse sisse ja alguses oli kõik väga normaalne. Siis aga tekkis vajadus arvutist üht programmi otsida ja nagu tavaliselt Windowsis sellisel juhul kombeks, pöördutakse selleks Start-nupu poole, nii tegin ka mina…AGA SEDA LIHTSALT POLE SEAL, KUS TAVALISELT!!!

this-is-my-shocked-face

Mu peas kordub umbes miljon korda selline tekst “MIS MÕTTES EI OLE START-NUPPU??? KUIDAS SEE VÕIMALIK ON??? Oot, äkki see polegi Windows üldse. MIS ASI SEE ON SIIS???“. Mu käed muutuvad higiseks, pisarad hakkavad mööda põski alla voolama, mõte on täiesti kinni kiilunud, maailmalõpp tundub juba üsna lähedal olevat. Siis viibutan kursorit seal, kus mu kallis Start-nupp peaks olema, lootuses, et äkki ilmub lihtsalt välja. Ja siis ma järsku näen, et sinna nurka ilmub korraks mingi sinine kast (ehk siis see, mis start-nupust järel on). Veri hakkab vaikselt jälle liikuma soontes, hingamine hakkab normaliseeruma ja maailma tundub jälle olevat üks igavesti tore koht. Ma tunnen, nagu oleks faking jalgratta leiutanud.

Ok, klikisin sellel Start-nupust järele jäänud moodustisele ja see, mis seejärel välja ilmus, võttis elupõlise Windowsi kasutaja lihtsalt sõnatuks.

1e8

Seda jama on raske kuidagi rohkem kommenteerida, sest tegu on ikkagi Microsoftiga ja no mida sa selle raipe kallal ikka õiendad, sest ta teeb, mis tahab, võimalikult kasutajavaenulikult. AGA KURAT START-NUPU OLEKS VÕINUD IKKA ALLES HOIDA OMA ENDISEL KUJUL. Kellele see ette jäi, ma ei saa aru?!? See on üks asi, mis teeb Windowsist Windowsi. Nüüd on nagu mingi käkerdis, millel pole ‘vana hea’ Windowsiga enam palju ühist. Mind ajab jumala vihaseks, et MS on mõelnud eelkõige sellele, kuidas Apple’ilt kasutajaid üle meelitada, mitte sellele, et neil on veel ustavaid kasutajaid, kes ootavad Windowsilt selle tuntud ‘headust’. Nad ei suuda niikuinii Maci kasutajaid tagasi meelitada, nii et üritagu vähemalt olemasolevaid alles hoida. Sest kui Windows pole enam see, millega ma HARJUNUD olen, siis ma võin sama hästi Macile ka üle minna… kõigepealt peab muidugi rikkaks saama.

 

Mis puudutab pealkirjas lubatud muud jama, siis lisaks virtuaalsele pasale, mil nimeks Windows 8, astusin ma eile päriselt ka sita sisse. Nagu sõna otseses mõttes ja, oh boy, kuidas see sitt haises…ilma naljata, rõve on lihtsalt valgete papudega sita sisse astuda. Et sellest veel vähe polnud, siis ma avastasin selle poes, kui see tundus mulle silmanurgast nagu puuleht olevat ja ma haarasin sellest paljaste kätega kinni. Väkkkkkkkkkkkkkkkkkkk, ma tean. Loopisin sita siis mööda poodi laiali ja tulin tulema. 😀 Ema ütles, et see peaks õnne tooma…parem oleks, sest see haises tõesti rõvedalt. Kodus hakkasin oksele ka lõpuks. Sest noh, ma pole harjunud lihtsalt…sitaga. Mäletan, et kui haiglas oli vaja kakaproove anda ja junnist osa näidiseks topsi toppida, siis ma enda sitahaisu ka ei kannatanud ja seda tegi keegi teine..ema või medõde või keegi.

EDIT: Just learned, et Windows 8 muutub uuemas versioonis jälle 7 sarnaseks. Hallelluuja, JUMAL ON OLEMAS!!! Sest kui sa pead kogenud Windowsi kasutajana hakkama mõtlema selliste elementaarsete asjade üle, et kuidas saada Start-menüüsse või KUS KURAT on FAILID ja KAUSTAD, siis oled sa, kallis MS, ikka midagi valesti teinud küll.  Now we’re talking.

Kuidas gripp mõistuse viib

Just praegu veetsin ma 5 minutit, et toppida oma köhasiirupi pudelit koos kaasasoleva topsikuga (topsik käib pudeli korgi peale) tagasi pakendisse, aga no see ei mahtunud sinna lihtsalt…osa jäi pakendist välja ja pakend ei läinud kinni pealt. Jändasin, mis ma jändasin, üritades seda topsikut sügavamale korgi peale vajutada, et saaks kogu kupatuse madalamaks, aga kasu ei miskit. Ja siis ma avastasin, et pakendikarp, kuhu ma seda köhasiirupi pudelit nii täpselt toppida tahtsin, oli hoopis (juhuslikult mõnevõrra väiksema) suuõõnesprei karp.