Kingid pakitud

Läks sada aastat, aga mul on nüüd ka kingid pakitud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Krt, kui närvi ajas see, et pärast ebaõnnestunud katset Rimist jõuluteemalist pakkepaberit leida läksin Prismasse ja mis mulle sealt siis otsa vaatas? DISNEY ja ROOSID. Tra, nii närvi ajas. Mis mõttes on jõuluteemalisi kinkekotte, paelu, rosette ja kõike, aga mitte kõige tavalisemat pakkepaberit. Ma arvasin, et tänapäeval pakitakse kinkekottidesse ja ainult mulle meeldib see oldschool värk, aga sittagi. Lõpuks ma siis ostsin selle heledama, sest see oli enam-vähem ainuke, kus polnud ei disney tegelasi ega roose ja see sinine oli mul juba endal olemas. Järgmine aasta ma lähen ja ostan kohe oktoobris pakkepaberi ära, enne kui mul üldse kingitusedki ostetud. 😀

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kass näitas täna ikka tõelist iseloomu. Kõigepealt ma panin muidu kummuti peal asetseva kuuse põrandale, et kingitustega koos pilti teha, ja siis oli ta kogu see aeg selle kuuse ümber, näris oksi ja tulesid (mida ma küll üritasin takistada). Siis ma tõstsin kuuse tagasi kummutile, kuhu ta ei pääse, ning seejärel ta tegi selles kohas, kus kuusk oli olnud, igasugu järske hüppeid ja näugus kurjakuulutavalt, olles ilmselgelt kuri, et ta kuusest ilma jäi :D.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aga iga tahes nüüd on pakitud ja nüüd ma võin rahulikult kuni neljapäevani tiksuda ja jõuluvana oodata :).

Advertisements

Mida teha, kui kass närib juhtmeid?

1d1635cde21fbc93e2055852baa73a3c4a1dc0b3887e13c2b823db816daafb23Appi, mida teha, kui kass on võtnud nõuks elamises kõik juhtmed läbi närida, mis võimalik!? Muidu on juhtmete närimine olnud rohkem jäneste pärusmaa, aga nt minu Jassu, kelle ma allergia tõttu ära pidin andma, ei närinud kunagi ühtegi juhet. Absoluutselt ei huvitanud need teda. Aga nüüd on mul kass, kes juba ammu täiskasvanud, aga pole sellest kombest lahti saanud. Mul on vähemalt kahed kõrvaklapid ja kaks laadijat läinud selle tõttu katki, et ta on juhtmel traadid praktiliselt läbi närinud. Kui laadijaid ja kõrvaklappe on odavam välja vahetada, siis arvutilaadijad tavaliselt nii odavad pole (kui ei taha oma akut universaaliga ruunata), seega on mul seda mitmest kohast parandatud ja teibitud juba ning ma kogu aeg passin peale, et ta ei näriks seda. Kodust ära minnes ei jäta seda enam vedelam jne. Aga ikka suri laadijajuhe täna JÄLLE ära. Pole teine isegi eriti katki kuskilt rohkem.

Lugesin foorumeid ja seal soovitatakse juhtmed tsitrusemahlaga kokku teha, aga seda kassi see tsitrus absull ei huvita. Eelmine talv mängisime lausa mandariinikoortega ilma probleemideta. Vee pritsimine ja närimiskondid on ka liiga ajutised lahendused. Keegi soovitas foorumis ka muru tuua talle näksida tuua. Seda pole veel proovinud, aga millegi pärast ei usu ka sellesse. Peaks vist loomapoest uurima, kas neil on mingit spetsiaalset vahendit, mille lõhn/maitse kassi minema peletab. Igal juhul, kui keegi teab, millega juhtmed kokku määrida, et talle need huvi ei pakuks, siis olen üks suur kõrv :D.

Kusjuures ta teab väga hästi, et ei tohi neid asju närida. Kui ma taban ta arvutijuhtme otsa närimast jõuan ma ainult ühe piiksu teha tema suunas, kui ta on juba voodi all :D. Nii et, kes ütlevad, et kass on totu ja ei saa aru, et ta pahandust teeb, siis päris nii ikka ei ole. Nii käitub ta ka muude pahanduste puhul. Nt ostsin uue laualambi. Kohe kui olin selle paika sättinud, käis kogu aeg seda uudistamas. Ja kogu aeg ma ajasin ta ära sealt. Kogu aeg ootas võimalust, kui ma ei näe, et jälle käppima minna. Lõpuks kui ma kord tähele ei pannud, suutis selle lambi ümber ajada ja selle peale ehmatas ta ise nii ära, et rohkem pole teda selle lambi juures näinud :D.

cat-cord

 

Sellest, kuidas lendkass Oskaril läheb

Laupäeval oli operatsioon, pärast mida tõime ta koju. Ossu oli totally out of it. Arst andis käsu teda soojas hoida, kuna ta ise teadvusetult olles oma kehatemperatuuri hoida ei suuda. Viisime ta siis emaga koju ja tegime köögist totaalse sauna, kuigi ta ise oli ka mitmetesse alusmähkmetesse kinni pakitud, rätiku pistsime veel peale. Kuna ma pidin ise õllekale minema (pilet juba enne õnnetust ostetud, upsi), siis jäi ta üksi koju ärkama, mis polnud just parim variant, aga mis teha. Ema käis teda veel hilisõhtul vaatamas ja ta oli end ikka liivale vedanud ja seejärel vaibale magama heitnud. Enne veel üritas vett juua nii, et pea vajus kõigepealt kolksti veekaussi, aga midagi ta sealt kätte sai lõpuks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kohe pärast oppi teadvusetult

Kui mina koju jõudsin öösel, magas ta liivakastis 😦 ja pistis mind nähes kohe kräunuma. Ta oli ikka nii õnnetu omadega. Kui lamavast asendist tõusis, siis oli tal vaatamata valuvaigistile ilmselgelt valus. Ega ta enam oma puuriasemele jääda ei tahtnud, vaid leidsin ta öösel juba WC-st magamas. Nii ma sinna talle lõpuks aseme koos toidu ja veega tegingi. Kogu nädalavahetuse veetis ta siis poti kõrval konutades, vahepeal ronis nii sügavale WC-poti taha peitu, nagu valmistuks sinna surema. Aga ma pidin ta ikka rohu andmiseks välja koukima.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Selg paljaks aetud ja seal on kolm uhket opihaava.

Kohe oli peamine mure, et ta midagi ei söönud. Ilmselt ta midagi jõi, sest pissil ta käis, kuigi veekausis ei vähenenud vesi märgatavalt. Võimalik, et midagi ikka lakkus. Aga söögiga oli küll probleeme ja ma lasin tal olla, kuni esmaspäeva hommikul pakkus ema, et võiks süstlaga proovida ja sama soovitas ka pärast arst, kellega telefonis tema käekäigust rääkisin. Läksingi siis pänta-pänta apteeki süstalde ja vaseliinõli järele. Pärast kodus segasin koore vaseliinõliga (aitab seedimise suhtes) süstlasse ja hakkasin vaest ilmselt stressis looma söötma. Kõigepealt sain selle sisse, siis konservivedeliku ja lõpuks sõi minu peost konservi ka. Jess, mission accomplished. Aga probleem on ikka selles, et kausist ta ei söö, heal juhul lakub veits. Aga minu peopealt ilusti. Lõpuks ei tea, kas ta kakale hakkab ja kuidas ta seda tunneb ehk et see kõige suurem asi on veel ebaselge – kas ta suudab roojamist kontrollida ja tunda? Kui kohe ei suuda, siis kas hakkab üldse suutma? Vaagnaluu sai korda, seda oli võimalik paigale fikseerida, aga ristluud mitte ja arst kardab selle paigast ära tulekut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Esikäpal pole midagi viga, seal lihtsalt kanüül

 

Nüüd täna juba liigub suuremate valudeta ringi ja lasin tal korra isegi minu kõrval voodis pikutada, kuigi väga ei saa hoida, sest ta pole võimaline iseseisvalt voodi peale ja sealt maha saama ning see võib probleeme põhjustada pikaajalisel juhul. Täna nägin, kuidas ta küll üritas täiega üles minu juurde hüpata, aga ei vedanud välja, mitte ligilähedalegi. Hüppajat temast veel ilmselt niipea ei ole. Aga annaks jumal, et see kõige olulisem saaks korda. See, et ta saba absoluutselt ei liiguta, pole ka nii suur probleem, sest selle saab eemaldada, aga proovi sa nii elada, et sa oma roojamist ei kontrolli. 😦

EDIT: Just käisin WC-s ja märkasin junne tema liivakastis. Ma pole elusees kakat nähes nii õnnelik olnud 😀 😀

 

 

Ossu kukkus aknast alla :(

Maailma kõige jubedam tunne on istuda siin kodus ilma oma ossuta, keda ootab homme (täna pms) üks keeruline ja kallis operatsioon, millest ei pruugi isegi tolku olla. S.t et on võimalik, et lõppeb sellega, et ossu tuleb magama panna.

Pms vihastasin eile venna peale, täiesti mõttetu vihahoog oli tagantjärele mõeldes ja pidin korra välja minema, et asju klaarida. Loomulikult suures vihaähmis unustasin lahtise akna tuulutamisasendisse seada. Tagasi tulles olin muidugi imestunud, et ossu mulle vastu ei tule välisuksele. Hakkasin teda mööda korterit taga otsima, et aga mu korter pole teab mis suur ja neid kohti, kus ta võiks redutada, on väga vähe, hakkas järsku kahtlus hinge pugema, kui lahtist akent märkasin, aga olin millegi pärast ikka täiesti kindel, et ta ON korteris ja alla kukkumine POLE võimalik, aga otsustasin, et lähen vaatan ikka alla, sest toast vaadates teda näha polnud, ja võtsin telefoni taskulambi eesmärgil kaasa (kell oli juba 11 paiku õhtul). Teel maja taha nägin üht tüüpi, kes jalutas mulle vastu, sarnane triibuline kass süles. ‘Oh, ma pole ainuke, kellel kassid aknast välja kukuvad’ mõtlesin, aga minu jaoks see oli must huumor, sest naljast oli 5. korruselt kukkumise korral asi kaugel. Kuna ma kassi kukkumist ikka ei uskunud, siis ma sattusin lapse kombel vaimustusse mööda teed sibavast siilist.

Aga maja taha jõudes, enne veel mu enda korteri akende vahet, seal ta lamas kiviääre peal (ilmselgelt mitte koht, kuhu ta oli kukkunud), nagu midagi poleks juhtunud. Aga kui mina jõudsin ja end liigutama hakkas natuke, siis pistis niimoodi kräunuma. Oli suht kohe näha, et liikujat temast väga ei ole, aga alguses arvasin, et äkki ehmatusest lihtsalt. Võtsin ta sülle ja hakkasin kõnesid tegema. Üsna varsti olime läbi suure kära ema ja R-iga tallinna loomade kiirabis, mis vist ainuke koht harjumaal, mis üldse lahti on öisel ajal. Mõnda aega passisime ja pärast meid hakkas alles rahvast kogunema. See arst seal ütles ka, et neil algas nüüd palavate ilmadega lendkasside hooaeg.

Enne tuimestussüsti vaatasime, kuidas ta käib. Kõndis, aga tagumik käis mõlemale küljele lönta lönta. Tehti röntgen ja selgus, et vaagnaluu, mis pidi hea uudis olema, aga järgmisel hommikul vara Billysse jõudes (kus on nähtavasti linna parim ortopeed), selgus, et vaagnaluu on suva suht selle kõrval, et katki on ka ristluu ja seal on probleeme närvidega. Põhimõtteliselt kõige hullema stsenaariumi juures homsest opist pole tolku ja ta ei saa oma tagumikunärve ega seega ka oma roojamist kontrollida. Mis olekski nähtavasti tema lõpp. Arst ütles, et kui tegemist oleks koeraga, siis ta ei hakkaks üldse vaeva nägemagi :(.

Aga praegu ta on Billys ja ootab oma saatust. Alljärgnev pilt on veel eelmisest ööst kodus, kus ta oli valuvaigistite tõttu mulle tundub, et pms kogu öö üleval, kuna ilmselt valu oli piisavalt väike, et mitte röökida, kuid piisavalt suur, et magada ei lasknud. Vastik öö selles mõttes, et ta ehmatas ka kergesti ja hakkas veel liigutama end, mis polnud selles seisus valu mõttes hea mõte. JA seega sai otsustatud, et selleks ööks ei hakka teda koju tirima uuesti.

IMAG1373_BURST002

Minu nunnu

Eelmisel sügisel sai võetud loom, minu nunnu ehk Oskar Ubuntu. Nime Ubuntu sai ta kaasa Pesaleidjast ja Oskari lisasin mina. Muidu kutsun teda Ossuks, aga kui ta pahandust teeb ja peab teda korrale kutsuma, siis ikka lajatan täisnimega. 😀  Alguses tal oli see nõnda nimetatud kassihaigus ja seetõttu on tal beebipiltidel karv selline tuust ehk mitte kõige kohevam. Aga nüüdseks läigib nagu muiste. 😀

Ossu oma õe ja vennaga veel pesaleidja hoiukodus

Väiksena põhiline magamiskoht

 

Kaktusega esimest lund uudistamas

 

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kellele lugemiseks, kellele lamamiseks
Täitsa ise puges paberkotti (nüüd juba täitsa suur kassu)
Esimest korda õues "jalutamas"
Esimest korda õues “jalutamas”
Esimest korda õues "jalutamas" vol 2
Esimest korda õues “jalutamas” vol 2
Pesupäev

VID_36330223_144940