Jõulueelsed sekeldused

Sellel jõulueelsel nädalal olen pidanud lisaks kingituste hankimisele tegelema mitmete tüütute probleemide lahendamisega, mis parajalt närvirakke on kulutanud. Ühel juhul kujunes projekt “Teleka organiseerimine” tülikamaks, kui ma oleks esialgu osanud arvata, ja teisel juhul pidin ma pikalt vaidlema oma tööandjaga, et ma oma töö eest õiglast tasu saaks.

Aga alustame sellest viimasest. Põhimõtteliselt tegin kaks nädalat ühte suurt tõlkeprojekti ja meil tekkis projektijuhiga väike arusaamatus, mille tulemusel taheti mulle tunduvalt vähem maksta, kui ma tavaliselt samalaadsete projektide eest saan. Kuna vahe minu poolt eeldatava tasu ja selle, mis firma mulle maksta tahtis, vahel oli umbes 150 eurot, siis tegin ma suure draama. Noh, ma kohe draamat ei teinud, kõigepealt alustasin ilusasti küsimisega, et miks seekord niimoodi. Kuna ma head vastust ei saanud, siis jätkasin projektijuhi grillimisega, aga projektijuht arvas, et tema vist ikka ei ole kõige õigem inimene minu töötasu üle arutama (ta suht uus meil), andis selle probleemi lahendamiseks mingile personaliosakonna tädile, kes lihtsalt ladus mulle bullshiti selle kohta, kuidas kõiki teisi tasustatakse samamoodi, nagu mind taheti vääralt tasustada. Aga ma tean väga hästi niipalju siseinfot, et teada, et see oli täielik bullshit. Seega ma seletasin vist 2-3 korda talle ühte ja sama üksipulgi lahti, nii arusaadavalt, kui ma suutsin, aga selline tunne oli, nagu räägiks seinaga, ainult mingit täielikku bullshiti tuli vastu. Eks oma osa on ka sellel, et ma pidin leedukatele seda inglise keeles tegema ja ei tea, kui hea neil inglise keel on. Lisaks oli probleemiks see, et mul on sõlmitud nendega ainult eestikeelne leping, nii et sellele viidata oli umbes sama mõistlik, kui paluda oma kassil mulle ajalehte ette lugeda.  Just siis kui ma arvasin, et enne saab aasta läbi, kui I get through to them, sain kirja, et minu töötasu arvestust muudetakse vastavalt minu soovile (nii nagu see on alati olnud), aga selle järeleandmisega ei tunnistanud nad siiski oma süüd. Vaid ma peaks nende arvates tänulik olema, et mulle lausa erand tehti. Aga ma olin oma tahtmise saanud, nii et ma ei hakanud rohkem oma närve kulutama selle teemaga.

1331336665631_9409444

Peaaegu õnnelikult, aga väikese tõrvatilgaga lõppes ka minu projekt “Koju teleri organiseerimine”. Nimelt ei ole mul juba umbes aastaaega üldse telekat olnud. Mul oli kunagi kineskoobiga teler, aga kuna ma üldse telekat siis ei vaadanud lõpuks, siis tundus mõttetu isegi seda 5-6 eurot maksta ja panin televisioonipaketi kinni ja viskasin selle vana p*sa välja. Selle sai tore pensionär, kes hindas seda ilmselt rohkem kui mina. Ja ega ma ei suutnud väga otsustada, kas tahan kaasaaegsemat telerit või mitte, kuni isa suri ja selgus, et temast jääb üle üks suur teler. No kui niisama saab, siis ma kaua ei mõelnud. Kõigepealt ma läksin siis poodi ja ostsin telekalaua, kuhu see teler üldse panna. Ma panin selle telekalaua täitsa ise kokku ja see võttis mul lausa 5 tundi aega. Ma ei suuda sõnadesse panna, kui väga ma vihkan, kui mööblil on sahtlid. Nendega on alati igavene jama. Kui telekalaud oli koos, siis oli aeg telerile järele minna. Aga isa juurde jõudes selgus minu täielikuks pettumuseks, et tegemist ei ole mingi viimaste aastate väljalaskega (tegemist on umbes 10 aastat vana LCD-ga), et pult on MIA, et teleka küljes olevad nuppud ei tööta ja et tagatipuks on teleri resolutsioon paigast ära. Kõige toredam oli see, et vend tuli ja ühendas mul kõik juhtmed ära ja siis ma läksin Elioni Teliasse paketti avama ja nad määrisid mulle pähe uue digiboksi ja puldi, sest tuli välja, et mul on nii vana digiboks, et sellega enam järgmisest aastat pilti ei näe (yeah, right). Ühesõnaga ma pidin tulema koju ja ise kõik uuesti ühendama, aga see ei olnud õnneks väga keeruline. Kuigi digiboksi tööle saamine ja teleri õigele kanalile saamine oli taaskord selline nuss, sest nagu ma mainisin, teleka küljes olevad nupud ei tööta normaalselt. Ma tean, et tasuta hobuse suhu ei vaadata, aga veel täna hommikul tahtsin ma asja sinnapaika jätta ja poodi uhiuut telekat ostma joosta.

i0HBL1P

Aga ma võtsin end kokku ning otsisin netist täpselt välja, milline universaalpult võimaldab ka pildi resolutsiooni muuta (osad võimaldavad ainult elementaarseid asju teha), leidsin isegi oma teleri mudelile vastava originaalpuldi ebayst, aga otsustasin universaali peale loota. Läksin ostsin Euronicsist selle puldi ära ja kui ma pärast suurt jõulushoppingut koju jõudsin, siis asusin seda seadistama. Kes teab nende hingeelu, teab, et seal tuleb puldi seadistamiseks teatud kood sisestada. No põhimõtteliselt ma pidin sinna juhendi järgi sisestama koode “001”, “002” jne, kuni lõpuks “009” järel hakkas pult imeväel tööle. Ma tõesti enam lõpuks ei uskunud, et see juhtub, aga oh imet. Ja ma sain ilusti teleripildi resolutsiooni korda ja ei pea enam teleri küljes olevate nuppudega mässama, sain isegi Elioni Telia puldi peaaegu seadistatud telerit sisse ja välja lülitama. Aga rõhk on sõnal “peaaegu”. Nimelt on tõrvatilgaks meepotis tõik, et Elioni Telia pult lülitab teleri küll välja, kuid sisse mitte. Nii et ma pean ikkagi kahe puldiga mässama. Elioni Telia klienditeenindaja arvas, et asi on selles, et ma kasutasin seadistamiseks universaal-, mitte originaalpulti. Oh well, ega kõike ka ei saa ju. Aga põhimõtteliselt olen ma rahul, et mõlema asjaga kõik õnnelikult lõpuks lõppes. Jõulupidustused võivad nüüd alata.

taylor

 

Advertisements

Londoni reisi probleemid

Viimases postituses tegin enneaegset paanikat, sest tuli välja, et tädi läks puhkusele lihtsalt, aga andis teise tädi meili, kellele ma siis kirjutasin ja kes siis lõpuks reisi ära broneeris. Aga kohe pärast broneerimist kerkis mitu probleemi. Esiteks tuli mulle üllatusena, et Ryanairis peab online check-ini tegema ja seda nii minnes kui ka tulles. Kui ma minnes isegi suudan sellest süsteemist aru saada ja check-ini ära teha, siis kuidas ma naastes peaks seda tegema, kui mul pole ei arvutit ega printerit?

Teise probleemse tõigana ilmnes see, et tädi ei saanud kokkulepitud hinnaga kahte äraantavat pagasit registreerida, vaid ainult ühe. Aga käsipagasi mõõtmed on mingi 55cm x 40cm x 20cm, pluss väike kott mõõtmetega 35 x 20 x 20. Need suurema koti mõõtmed ei vasta isegi tavalise spordikoti mõõtmetele ju. Minu spordikott on sügavam. Käisin kotipoes mõõtmas ja leidsin väikeseid kohvreid, mis vastavad nendele mõõtmetele, aga käsi ei tõusnud ostma, sest need maksid rohkem kui äraantava pagasi summa oleks. Lisaks oleks see väike kott liiga väike, et sinna midagi mahuks, näiteks fotoaparaat. See tähendab, et mina küll ei saa aru, kuidas inimesed käsipagasiga lendavad.

Vaikselt hakkan juba reisi enda pärast muretsema. Näiteks, kuidas me lennujaamast hotelli saame. Lennujaamaks on meil Stansted ja vaja jõuda Victoria piirkonda Sydney hotelli. Nagu ma aru saan, siis taksod on Londonis megakallid. Ja meil ei jää midagi muud üle, kui vähemalt tagasi tulles hotellist lennujaama minnes taksot kasutada, sest lend on 6.45 ja ühistransport 2 tundi enne seda ilmselt ei liigu. Kui ma viibin kesklinna hotellis, siis kui vajalik on mulle see Oyster card. Kas kesklinna tsoonides on palju ringi sõitmist? Kas sellel London Passil, mis võimaldab erinevatesse vaatamisväärsustesse sõita, on mõtet?

Lisaks võiks keegi soovitada, millised vaatamisväärsused on must see? Millised muuseumid on must visit? Ma ise tahan raha eest vahakujudemuuseumisse minna, aga Londonis on ju nii palju erinevaid tasuta muuseume.

Mida peab inimene tegema, et Londonisse saada!?

Kohe pärast Kreeta reisi tuli mul idee, et tahaks sel suvel veel ühe reisi teha. Kuhugi suurlinna. Ma teadsin kohe seda, et ma ei viitsi seda reisi endale ise kokku panna. Noh, et nagu vanasti. Et ise broneerid lennupiletid, ise broneerid on majutuse. Palju kindlam on lasta seda teha reisibürool or so I thought.

Hakkasin siis erinevate reisibüroode kodulehtedel ringi käima, et otsida mõnda valmispakkumist. Leidsin Wris reisibüroo, mis pakub pakette erinevatesse Euroopa linnadesse. Valisin suht kiiresti, et tahan Norra või Inglismaa pealinna. Tükk aega kaalusin ja otsustasin, et kuigi Norra tahaks ka nende ilusaid fjorde vaatama, siis kõigepealt on kohustuslik Londonis ära käia. Kõigepealt tuli ema ära veenda, aga pärast suurt veenmist ta oligi nõus minuga liituma. Ja siis hakkasin jokutama. Tükk aega ma ei kirjutanud reisibüroole ridagi oma soovist. Kuskil juuli alguses mõtlesin, et küsin emalt millalt tal augustis puhkus on, et hakata asju ajama.

Tegingi siis esimese päringu Wrisi. Andsin neile kuupäeva, et 8. augusti nädalal tahaks minna ja kui palju on äraantava pagasi eest juurde vaja maksta (sest kodulehel oli ainult käsipagasiga pakkumine). Saadeti meile ilus pakkumine, kus on ka äraantav pagas hinna sees. Valikus palju erineva tärniga hotelle, kuid hinnad umbes 100 eurot kallimad kui kodulehel märgitud. Ok, ma võtsin suht hilja ühendust ja ilmselt pole lennupiletite hinnad enam need, mis nad paar kuud tagasi oleks olnud. Aga asjal oli üks suur tugev miinus ja seda oli fakt, et lend on ümberistumisega Riia kaudu. See ei meeldinud mu emale teps mitte. Ja siis ta hakkas vinguma, et meil läheb see reis jälle tonna maksma, milles tagantjärele on tal vist õigus. Ja siis ma pidin ikka enda tahet peale suruma, et lähme ikka küll, kui kord sai nii otsustatud. Ta saatis mulle veel mingi Baltic Toursi lingi, kus pakuti ka Londoni reisi otselennuga. Tegin siis kiiresti päringu sellesse reisibüroosse ja kirjutasin ka Wrisi, et kas oleks otselennuga võimalust.

See Baltic Tours ütles kohe, et neil pole sellise kuupäevavahemikuga otselendu pakkuda ja üldse pakkusid nad väga imelikke kuupäevi. Nad ei saanud nagu aru faktist, et tahame 3-4 päevast reisi. Wrisist saadeti meil otselennuga pakkumine, kus jälle ei olnud käsipagasit sees, 3 öö asemel oli 4 ööd ja hind jälle ligi 100 eurot kallim. Ma küsisin siis neilt, et kui palju pagasi eest juurde peab maksma ja väljendasin soovi, et me oleme huvitatud pakkumisest. Siis saadeti kiri, et oi, lennupiletid on kallimaks läinud ja koos äraantava pagasiga tuleb hinnaks veel 100 eurot rohkem. Nii et lõpphinnaks kujunes umbes 2 korda rohkem, kui kodulehel on mainitud. Kirjutasin siis reedel, et oleme pakkumisest ikka huvitatud ja broneerigu meile reis ära. Ja saate aru, tänase päeva jooksul EI OLE nad mu kirjale VASTANUD.

Muidugi mõni võib öelda, et ise jokutasin selle suhtlemisega ja üks kiri päevas neile oli ka suht harva. Nüüd ma hakkangi mõtlema, et äkki ise kõike broneerides oleks asi lihtsamini kulgenud, aga mina enam ei viitsi. Kui Wris laseb meid üle, siis jääb reis ära, sest ega ma NII VÄGA ka sinna minna ei taha, et viimasel hetkel ise tõmblema hakata. Kui raha veel on, siis lähen järgmisel suvel. Aga võib-olla ma teen enneaegselt paanikat. Võib-olla see üks päev, kus nad ei ole vastanud, ei ole veel mingi näitaja. Igaljuhul mu kannatus varsti katkeb selle reisiga. Kreeta reisi broneerimine oli ju nii lihtne ja kõik kiiresti.

Ossu kukkus aknast alla :(

Maailma kõige jubedam tunne on istuda siin kodus ilma oma ossuta, keda ootab homme (täna pms) üks keeruline ja kallis operatsioon, millest ei pruugi isegi tolku olla. S.t et on võimalik, et lõppeb sellega, et ossu tuleb magama panna.

Pms vihastasin eile venna peale, täiesti mõttetu vihahoog oli tagantjärele mõeldes ja pidin korra välja minema, et asju klaarida. Loomulikult suures vihaähmis unustasin lahtise akna tuulutamisasendisse seada. Tagasi tulles olin muidugi imestunud, et ossu mulle vastu ei tule välisuksele. Hakkasin teda mööda korterit taga otsima, et aga mu korter pole teab mis suur ja neid kohti, kus ta võiks redutada, on väga vähe, hakkas järsku kahtlus hinge pugema, kui lahtist akent märkasin, aga olin millegi pärast ikka täiesti kindel, et ta ON korteris ja alla kukkumine POLE võimalik, aga otsustasin, et lähen vaatan ikka alla, sest toast vaadates teda näha polnud, ja võtsin telefoni taskulambi eesmärgil kaasa (kell oli juba 11 paiku õhtul). Teel maja taha nägin üht tüüpi, kes jalutas mulle vastu, sarnane triibuline kass süles. ‘Oh, ma pole ainuke, kellel kassid aknast välja kukuvad’ mõtlesin, aga minu jaoks see oli must huumor, sest naljast oli 5. korruselt kukkumise korral asi kaugel. Kuna ma kassi kukkumist ikka ei uskunud, siis ma sattusin lapse kombel vaimustusse mööda teed sibavast siilist.

Aga maja taha jõudes, enne veel mu enda korteri akende vahet, seal ta lamas kiviääre peal (ilmselgelt mitte koht, kuhu ta oli kukkunud), nagu midagi poleks juhtunud. Aga kui mina jõudsin ja end liigutama hakkas natuke, siis pistis niimoodi kräunuma. Oli suht kohe näha, et liikujat temast väga ei ole, aga alguses arvasin, et äkki ehmatusest lihtsalt. Võtsin ta sülle ja hakkasin kõnesid tegema. Üsna varsti olime läbi suure kära ema ja R-iga tallinna loomade kiirabis, mis vist ainuke koht harjumaal, mis üldse lahti on öisel ajal. Mõnda aega passisime ja pärast meid hakkas alles rahvast kogunema. See arst seal ütles ka, et neil algas nüüd palavate ilmadega lendkasside hooaeg.

Enne tuimestussüsti vaatasime, kuidas ta käib. Kõndis, aga tagumik käis mõlemale küljele lönta lönta. Tehti röntgen ja selgus, et vaagnaluu, mis pidi hea uudis olema, aga järgmisel hommikul vara Billysse jõudes (kus on nähtavasti linna parim ortopeed), selgus, et vaagnaluu on suva suht selle kõrval, et katki on ka ristluu ja seal on probleeme närvidega. Põhimõtteliselt kõige hullema stsenaariumi juures homsest opist pole tolku ja ta ei saa oma tagumikunärve ega seega ka oma roojamist kontrollida. Mis olekski nähtavasti tema lõpp. Arst ütles, et kui tegemist oleks koeraga, siis ta ei hakkaks üldse vaeva nägemagi :(.

Aga praegu ta on Billys ja ootab oma saatust. Alljärgnev pilt on veel eelmisest ööst kodus, kus ta oli valuvaigistite tõttu mulle tundub, et pms kogu öö üleval, kuna ilmselt valu oli piisavalt väike, et mitte röökida, kuid piisavalt suur, et magada ei lasknud. Vastik öö selles mõttes, et ta ehmatas ka kergesti ja hakkas veel liigutama end, mis polnud selles seisus valu mõttes hea mõte. JA seega sai otsustatud, et selleks ööks ei hakka teda koju tirima uuesti.

IMAG1373_BURST002

Venting 06/10/2014

Siis kui on eriti sitt päev, eraelu on s*tt, elu on üldse TAISS*TT, siis on eriti tore, kui keegi poes kassas lihtsalt uimab, sõna otseses mõttes UIMAB. Pool kassalinti on vaba ja eit lihtsalt istub korv oma asjadega kõikide korvide peale panduna ja lihtsalt istub ja vahib ringi, kui POOL KASSALINTI on vaba. Nagu mida fakki?? Mida ta seisab seal lihtsalt ja EI LIIGUTA oma asju kassalindile panema. Mis ma pean sellise taga ootama, kui närvid niigi püsti v? EII. Ma siis võtsin oma asjad ja panin sinna vabale kohale lindi peal. After all, see on kassajärjekord, mis niigi on tüütu, mitte mingi pühapäevane jalutuskäik pargis, ja siis mingi eit lihtsalt seisab oma korviga ja ei liiguta lillegi, noh.

tumblr_ll2q1cekD21qdlkgg

 

 

Siis ta muidugi vahtis mind nagu lohet, kellel oleks järsku 2 pead sündinud, aga no misasja nagu??? Midagi ta mullle kobises, et tahtis asjad lindile panna siis, kui tema kord tuleb, aga WHO DOES THAT? Asjad tuleb kohe lindile panna. Ja mis mind veel närvi ajab, on inimesed, kes panevad asjad lindle nii, nagu jätaksid kellelgi jälitusrada maha. Või oleksid asjad nagu matkasellid pikal kitsal ribal, kus ei saa kambakesi liikuda.

porters

Ja siis panevad oma 5 asja sinna lindile, võimalikult kaugele üksteisest, ilusasse rivise ja siis pead sina oma 3949394 asja veerandile lindile mahutama. Ja siis sa täiega pressid need asjad sellele vabale ruumile ja siis see tüüp oma omadega jube rahul, kuigi näeb et sul kukuvad asajd enam vähem maha juba otsast. Ja siis tüüp lihtsalt õitseb seal omaette ja sa pingutad nii, mis kole, et mitte täiea rauaga tal prillid sisse lüüa.

53467-Elaine-Seinfeld-gif-Some-peopl-PDZb

 

Ühesõnaga poes peab käima enne lõunat ja pärast kella 9-t. Muidu võid endale sealt lisaks igapäevasele piimale ja leivale  kohtukutse ja palju muud hullu kaasa saada.